RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Eesti Rahvusringhääling kui viiekordne vale

Eesti Rahvusringhääling (ERR) ei tähenda just seda, mida nime poolest võiks arvata

I. Mõisteliselt — nime andjad on mõelnud 'ringlevi' (ringhääling+TV), mitte 'ringhäälingut'. Ringhääling on ikka ringhääling. Nimelt on 'ringhääling' sõnastike ja teatmike kohaselt mõiste, mis ei hõlma telesaateid. Või siiski? Kontrollime teatmeteostest… Alates Eesti Nõukogude Entsüklopeediaga (ENE, 1974), kus 'ringhääling' võrdsustati 'raadioleviga', ning lõpetades uuemate sõnaraamatutega, kus see reeglina on “avalikke saateid andev raadio” (ÕS 1999) või “raadio kaudu saatekava järgi toimuv helide edastamine paljudele kuulajatele” (Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 1997), saame tulemuseks ikka ja jälle sama kinnituse, et...


televisioon pole ringhääling.

Vaid ÕS-i ühes trükis (1960) oli 'ringhäälingukanali' venekeelse vastena antud 'širokoveščatel'nõi kanal' (ringlevikanal).

Eesti Rahvusringhääling loodi vastavalt Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Raadio (ER) ja Eesti TV (ETV) liitmisega. Seadusandjad koos oma nõuandjatega olid treinud seaduse, mis sõnastuselt liigagi järsk:
Eesti Televisioon ja Eesti Raadio loetakse lõppenuks Rahvusringhäälingu asutamisest arvates.
Aamen! Vikerraadio leppis ettekirjutet letaalse seisundiga kohe juba mainitud juunikuu alul kuulutades, et ER-i enam pole, on veel vaid ERR. Eesti TV hoidis aga madalamat profiili ja on tänaseni püüdnud vana nime all jätkata. See on igati mõistetav — televisioon ei saa olla lihtviisiliselt ringhääling!

Lahendus — muuta ERR-i nimetuses kaks silpi ('hääling' → 'levi')

II. Hõlmatuselt — tegemist on küll mitmekanalise raadio+TV-ga, aga mitte totaalselt kogu kohalikku eetrit hõlmava ringlevi ERR-iga. Eestis tegutseb palju omaette raadioid (ringhäälingujaamu) ja vaid kokku moodustavad nad ringhäälingu-nimelise nähtuse Eestis. Et meil valitseb eetripluralism, siis võiks siinne raadiomaastik millekski Eesti rahvusringhäälingu moodi nähtuseks ehk muutuda mõnikord aasta lõpu poole, kui terve rida Eesti raadioettevõtteid nt Eesti ringhäälingu sünnipäeva puhul võtab edastada üht ja sama programmi, olgu omavahelise raadiosilla abil või üheaegse otseülekandena nt Türi ringhäälingumuusemist. Nii on ka juhtunud. Meil kehtib demokraatia, mitte sovetlik totalitarism, siis pole kahtlust, et ka struktuuri poolest ERR ammu pole mingi ülemaaline eetrimonopol. See on kõigest üks kompanii (seltsing), umbes nagu USA-s on NBC.

'Ringhääling' tähendab ENE (1974) ja Väikese entsüklopeedia (2002) järgi 'raadiolevi' ja on seega jaotumatu mõiste; samuti kui 'eeter', 'poliitika' või 'mesi', mille mitmuse kasutamine kõlab kohatult. Seepärast oleks mõttekas tobedavõitu eri raadioid ühendava Eesti Ringhäälingute Liidu nimetus asendada mõistlikuma Eesti Ringhäälinguliiduga.

Lahendus — nimetusse ERR lisada 'kompanii', 'koondis' vms sõna.

III. Eesti? — Ei ole ERR ei olemuselt eestilik ega sisalda ERR-i saatekava sugugi vaid kohalikku päritolu saateid. Alaliselt edastavad välismaiseid saateid nii ER-i III, IV kui V raadioprogramm, mainimata ETV-d. Seejuures vahendab Raadio-4 — õnneks ebaregulaarselt — ka Venemaa riigiringlevi toodangut ning enamuse Raadio Tallinna (ER V pr) kava täidavadki välismaiste BBC, Saksa Laine (DW) ja Prantsuse Raadio välisteenistuse (RFI) inglis-, saksa- ja prantsuskeelsed ülekanded.

Ei ole rääkidagi rahvuslikkuse tõrjumisest või mahategemisest ERR-i ringhäälingu- ja telesaateis, sest avameelne eestluse viljelus ERR-is piirdub filoloogilise raadiosaatega “Keelekõrv”. Lahenduseks võiks ERR end kätte võtta parendamaks hoiakut ja sisu.

Ent sellest ei piisaks.

Eesti Rahvusringhääling ei ole ka vormi poolest rahvuslik, pole seda sõna kummaski tähenduses

IV. Kas ERR on rahvuslik poliitilises mõttes?
— Saades põhiraha riigieelarvest, ent korjates seda ka mitmesugustelt avalikelt ja varjatud sponsoritelt, on tegemist ometi avalik-õigusliku ringleviga. Ega segadus rahastamisega ammendu. Nii ER kui ka ETV kannavad üle välismaiseid, sh ka eraraadio Radio Liberty venekeelseid otsesaateid (ERR-i kodulehekülg on lugenud seda raadiot eksitavalt avalik-õiguslikuks). Niisiis, ERR saab raha mujaltki kui riigeelarvest, allub nime poolest avalikkusele, tema programm koosneb aga nii oma kui võõrriikide, nii avalik-õigusliku kui ka eraringleviorganisatsioonide toodangust.

See institutsioon ei ole rahvuslik põhiseaduse preambuli ega tavade järgimatuse poolest. Viimase drastilisem näide aastavahetusest 2017—2018, kui ETV hümni esitamise traditsiooni teadlikult katkestas… ja seda EV🔞! juubelikampaania raames!

V. Kas ERR on rahvuslik etnilises mõttes? — Ei, sest ERR pole eestikeelne ega eestimeelne, vaid multikultuurne, mitmekeelse saatekavaga ringlevikoondis.

Meie ei ütle, et see on halb, see lihtsalt ei vasta Eesti Rahvusringhäälingu ametlikule nimetusele.

Kokkuvõttes sisaldab Eesti Rahvusringhäälingu nimi iseenesest viiekordset valet. Kas pettus sellega piirneb, on veel iseküsimus.

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com.ee/2008/11/eesti-rahvusringhling-kui-viiekordne.html

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP