EESTI MEEL: Tõe-eelne Eesti I

Eestist eemale… Esimese ametikõne kiuste, kus veel jagamatult valitses  E E S T I , hakkas Kersti Kaljulaid riigipeana aasta 2016/2017 vahetusel  E E S T I M A A -tama. Ootamatult naasis niiviisi Kadriorgu minevik. Ehkki ta ametisse astudes oli teada andnud, et minevik presidendi ja üldsuse vahelise teemana on nüüdsest möödanik. Mida võib mõista põlvkondlikult, samuti kogemus- või tajupuudena.

Eks Kersti ole esimene Külma sõja riiveta riigipea. Kolm ta eelkäijat olid ju tolle sõja kas ühe, teise või kummagi poole veteranid. Nii ei taluks Kersti võrdlust  E E S T I  Läände tagasi viinud Lennartiga, kes presidendina (avalikult) minevikku mäletas. Ega Rüütel, Arnoldiga, kes  E E S T I M A A -minevikku kehastas. Samuti THI-ga, kes niihästi küberruumis kui ka presidentuuris kehtestas (isiklikku) olevikku.

Riigipea institutsiooni elukutseliseks muutmist läänedemokraatia reeglid ei salli ja ennetavad seda kas riigipea ametivolituste või ametiaja piirangutega. Ometi võib lugeda profi tähenduses raskejõustiklaseks Kaljulaiu kaht eelkäijat — Pätsi ja Merd. Nemad olid seda peale enda kuvandi valitsejalikkuse ka  E E S T I  riigipalge kujundajana. Professionaalsuse tagas eelnev elutöö, esimesel juristi, teisel literaadina. Ühel otseselt eestlasi oma maal võimule, teisel — rahvuslikku mütoloogiat edendades. Mõlema tee presidendiks algas võrreldavalt võõrvõimu all, ehkki  E E S T I  rahvusriiki ehitas kumbki oma moel.※

Presidendi tõemeele, ajataju, keelevaistu jm kasulike võimete nõrkust ja kogemuspuudeid hüvitavad tavaliselt asjatundjaist abilised. Seda võiks Kadrioru kaaskonda kujundades silmas pidada ühtlasi priiks saades võimalikust Sildami/ Almanni/ Rosimannuse-efektist ehk mõjuka võrgustikuga ihunõunike pidamisest, mis olemuselt on vastuolus avaliku huviga. Sest ega 'Eestimaa'-tarvitus Eesti kohta ei pruugi kurjast tahtest, ammugi tarkusest tulla — ikka ignorantsusest.

Iseseisvuse manifest määratles 1918 Eesti demokraatliku vabariigi maa-alaks senise Eestimaa (kubermangu) liidenduse Narva ja selle ümbruskonnaga ning  L I I V I M A A  aladega, kus valitses eesti asustus. Samuti loodetavate rahvahääletuste — tegelikult rahvusvaheliste leppimuste — järelmina 1920-kümnendil lisanduva naabrusega, nagu juhtus Valga ja Petserimaaga. Sõnade 'Eesti' ÷ 'Eestimaa' vahekord oli tekstis 6÷1 — teisisõnu uue iseseisva rahvusriigi etnoterritooriumi määratlusega kooskõlas.

« E E S T I ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!»

Jaan Anvelt

Kompartei hõlvas  E E S T I M A A  aga EKP-nimesse aastal 1920 just endise haldusüksuse tähenduses. Ja nimme — eesti kommul omariiklikku moodustist Eesti näol ega kujul tunnustada ei sobi! Tausta olen kirjeldanud Isekirjas:

Erinevalt sotsiaaldemokraatide oportunistlikest vähemlastest eelistasid eesti enamlased autonoomiat sovetliku Venemaa koosseisus ega pooldanud ——— isegi Vladimir Uljanovi, alias Nikolai Lenini küllap taktikalist ettepanekut Eesti Nõukogude Vabariiki luua. Jaan Anvelt on meenutanud, et ta oma vestlusis Uljanoviga lükkas korduvalt ettepaneku Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks tagasi, veel detsembris 1917 esimest korda, aga ka hiljem — — — Uljanov vaid imestas seepeale:

       Iseseisvus teile siis ei sobi?

Misjärel Lenin enam kunagi, rääkimata Anveldist jt VK(b)P eesti sektsiooni juhtidest — mitte ükski juhtkommu! — eestlaste omariikluse küsimuse juurde ei naasnud… Või kui keegi neist seda tegi, siis kindlasti mitte enne ega muidu, kui Moskva loal, siis kui asuti rakendama nn Eesti Kommuunat (kestis sügisest 1918 kevadeni 1919) või suveräänset Eesti NSV-d (alates sügisest 1988…)

Libarahvusluse poole.  E E S T I - eitusest kujundati ENSV poolsajandiga rahvuskommunistlik  E E S T I M A A - pseudopaatos. Hellalt on tikkinud 'Eestimaad' ja 'eestimaalasi' oma nimme või paleusse pro- või post-sovetlikud liikumised ja parteid. Oma kuulsas üttes «Armas Eesti rahvas jt tublid eestimaalased» lõimis ka üks valeprohvetist politoloog muulasi põlisrahvaga laenu abil Johann Voldemar Jannsenilt —  L I I V I M A A  eestikeelse ajakirjanduse + Emajõe ööbiku isa sõnavaramust — kõnetamaks niimoodi järjekordse vene aja sisserändajaid — sovetliku ülemrahva esindajaid. Ja nimelt neid, kes prof Rein Taagepera meelest võisid olla sama meelt 1988 ülemnõukogus suvereniteeti toetanud Nikolai Zahharoviga. Eesti argimõistes eestimaalane pole seega eestlane, vaid venelane, ja nagu lisab kirjanik Õnnepalu:

Lõuna-Eesti aadlikud keeraksid hauas ringi, kui me neid eestimaalasteks kutsuksime (———) nemad olid muidugi liivimaalased!

Nii ka vanemas keeletavas, mil haldusüksusjärgne ….-maalane sobis pigem härras- kui maarahva kohta. Eestimaalane oli seejuures asjalikum, enamasti kroonumeelne vurle. Põline ja maalähedane liivimaalane sai kodukootud baltluse soolaks väetise mõttes ja oli jumalakartlikum. Liivimaa põhjapiir ühtis ka talvise pööripäeva kui talistepüha tähistusjoonega, vastupidi  E E S T I M A A  jõulutavale. See ilmestab globaalset eripära ehk THI poolt propagandistlikult piiritletud paganliku jõulumaailma algust just siin.✶ Ju ta võis välisministrina 1998 loota, et lõimides Põhjalasse säästab meid baltimaalusest, aga paitsi Baltikumi lõhestas  E E S T I …

Detail USA avaliku kooli kaardist (1905) Euroopa kaart seisuga AD 814, kus  E s t h l a n d is = Eestimaal asetsevad kõrvuti läänemersoome ja balti hõimud. Nii ei olnud Eestimaa ka esimesel aastatuhandel mingiski mõttes etniline ala, küll aga mitmes aspektis võrreldav hilisema Maarjamaaga…
☞ Kaardi kommentaar

Kokkuvõttes✷ ei tea me veel, kuis eestimeelsus end liigutab president Kaljualaiu hinges, mida paratamatult mõjutab tubli annus poliitilist asjaarmastust ja tabatavalt tsiviliseerimata sovetiessentsi.

Lisalugemist: Kersti Kaljulaiu eestimeelsuse täheldusi ⸟ nii Kadriorgu-tuleku eel 〆 kui järel

———
Teabelätted ja -viited:

※ Viiest EV presidendist selgeim keelepruuk on olnud Konstantin Pätsil: 'Eestimaad' ei ole ta eales riigi tähenduses kasutanud — vt Pätsi avalikke esinemisi alates juhtkirjast ❰ 𝕶õ𝖎𝖐-𝕰𝖊𝖘𝖙𝖎 ❱ 4.10.1908 Peterburi Teatajas kuni tema viimse kirjani [1953] !
✶ Jõulumaa = Yule Land ← Toomas H Ilves, Jõulumaa ehk vaimse geograafia enesemääramine. — EE 24.12.1998 — rmt: Eesti jõudmine. Tln, 2006, lk 30-36.
✷ Kersti Kaljulaiu hingeeritlust saab tervikuna lugeda siin ☞ ❰ 𝕿õ𝖊-𝖊𝖊𝖑𝖓𝖊 𝕰𝖊𝖘𝖙𝖎 ❱

 

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2017/02/toe-eelne-eesti-i.html