RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 31. oktoober 2018

Siim Pohlak: „Mu aadress ei ole Euroopa Liit“

Siim Pohlak kandideerib märtsivalimistel ka Riigikogusse.

EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna esimees Siim Pohlak kirjutab sellest, kuidas Euroopa Liit on jõudnud tupiktee tagumisse otsa ja ainus võimalus rööbastelt mahajooksu vältimiseks on naasmine rahvusriikluse kindla sihtpunktiga teele.

“Järgmisel aastal täitub Eestil 15 aastat euroliidus. Ümmarguseks tähtpäevaks on Eesti rahva jaoks liidu pale aina enam paljastunud ja see pilt ei ole ilus – liikmesriikide iseotsustusõigus on olematu, Euroopa Liidu välispiir ei pea, „euroopalike väärtuste“ nime all toimub vildaka maailmapildi juurutamine koos ajupesuga, doteeritud põllumajandussaadused vanadest liikmesriikidest suretavad Ida-Euroopa põllumajandustootmist.

Parasiitidena Euroopa riikide maksumaksjate arvel elav euroametnikkond otsib põhjendusi oma eksisteerimiseks, leiutades uusi jaburdusi hõõglampide keelamisest internetivabaduse piiramiseni, lisaks liigub riikide liit kommunistliku utoopiat meenutava liitriigi suunas, mille elanik peaks tulevikus olema nn „euroopa inimene“.

Tänaseks on selge, et praegusel kujul on EL tegelikult pettus- ja püramiidskeem, milles uute liikmesriikide kui tööjõudoonorite abiga pikendatakse vananeva ning lastetu Lääne-Euroopa agooniat. Ida-Euroopast on aastatel 1992-2015 Läände tööle siirdunud ligemale 20 miljonit inimest. Sellest ei ole piisanud lastepõuas Lääne-Euroopale ning nüüd käib uute „eurooplaste“ import juba mitu aastat üle Vahemere.

Samal ajal tuuakse Ida-Euroopast Läände lahkunud inimeste asemele peamiselt Ukrainast odavat tööjõudu ning ilmselgelt on euroliidu partnerluse otsimine Ukraina suunal samuti seotud sealse tööjõuga, kuna tõmmut verd „uuseurooplaste“ töömoraal on allpool igasugust arvestust.

Rahvuste asemel ühtne „eurooplane“

Enamus vanadest EL liikmesriikidest on jõudnud oma rahvastikupoliitikaga tupikusse ning traditsiooniliste väärtuste ja oma rahvusriigi arendamisega olukorra päästmine on praegu võimul olevate poliitiliste jõudude poolt välistatud, seetõttu ehitataksegi „euroopalike väärtusi“ kandvaid Euroopa Ühendriike koos nn „euroopa inimesega“. Selleks luuakse eelmises lõigus kirjeldatud püramiidi peale liitriiki, kus perede asemel on väärtuseks peded, oma keele asemel inglise keel ning rahvuskultuuri asendab tarbimiskultuur. Traditsioonide ja talupojatarkuse asendamiseks pakutakse tervet mõistust eiravat propagandat.
Kui vaadata uut „euroopa inimest“, kes peaks olema rajatava euroföderatsiooni tulevikurahvas, siis paistab selgelt välja lodev moraal – vähem kohustusi, vähem vastutust, vähem konkreetsust, vähem põhimõtteid, ainus korrektsus on poliitiline korrektsus ja au sees on sooneutraalsus, mille ajupesu algab juba lasteaias. Peamiseks headuse mõõdupuuks on sallivus ning kõige mõõdutundetu tolereerimine. Lääne-Euroopas on uue „euroopa inimese“ kujundamine käinud juba aastakümneid ja muutused inimeste mõttemaailmas on sisse viidud hiilivalt, osavalt juhitud propagandaga, millega on uinutatud nii rootslaste kui sakslaste rahvuslik alahoiuinstinkt. Ida- ja Kesk-Euroopa rahvastel on veel lootust, sest oleme tulnud totalitaarsest süsteemist ja ajupesu kogemus ning „nõukogude inimene“ on suhteliselt värskelt meeles.

Uute liikmete põllumajandusele on juba hoop antud

Tulles tagasi artikli alguses viidatud petuskeemile, siis teiseks näiteks sellest on põllumajandustoetuste tekitatud ebavõrdne konkurentsiolukord, millega Lääne-Euroopa kõrgete toetustega suretatakse meie põllumajandust ja kohaliku toidu tootmist. Eesti poed ja turud on täis Itaalia, Hollandi ja Hispaania kaupa, mille hinnaeelis on saavutatud kõrgete põllumajandustoetuste abiga. See tähendab olukorda, kus Lääne-Euroopa põllumehed saavad oma toodangut müüa Eesti kaubast odavamalt isegi Eestis(!), sest nende kasumi garanteerib toetustega Euroopa Liit. Sellise ebavõrdse konkurentsi tingimustes on väiksemate põllumajandustoetustega Ida-Euroopas võimalus põllumajandussaaduste kasumiga tootmiseks olematu ja ajaks, kui toetused aastakümnete pärast peaksid ühtlustuma, on kogu meie põllumaa ja tootmised üles ostnud Lääne-Euroopa ettevõtjad.
Kolmas näide pettusest on EL-i välispiiride küsimus. Schengeni leping, millega meelitati Ida-Euroopa riike EL-ga liituma, ei toimi. Toimib inimeste vaba liikumine liidu sees, aga samas ei toimi Schengeni välispiiride kaitse, ja seetõttu liigub üle liidu nii terroriste, vargaid kui muud kahtlast seltskonda. Üle Vahemere tulevad illegaalsete immigrantide massid, kes Euroopat rändtirtsudena üle ujutavad, ja Euroopa Liit isegi ei ürita neid peatada, mängides bürokraatliku teatrit, kus luuakse erinevaid töörühmi ja peetakse koosolekuid, et asja arutada, selle asemel, et piiririikide abiga reaalne piirikaitse käivitada. Asja absurdsusele paneb punkti EL-i liidrite hukkamõist valitsuste suhtes, kes oma riikide piirikaitse ise käsile võtavad.

Manduv Euroopa ja alternatiivsed võimalused

Euroopa Liit on hetkel teelahkmel. Merkel hakkab väsima, aga niiditõmbajad on lavale seadnud uue hüpiku – Emmanuel Macroni, kes värske tulijana Euroopa Ühendriikide projektile peaks hoogu andma. Edasi ongi võimalikud kaks peamist tulevikustsenaariumi, millest ühe käigus mandumine jätkub ja tallatakse puruks tärkavad rahvusliku poliitika õied Ida- ja Kesk-Euroopas ning kogu liit juhitakse Macroni euroföderatsiooni, kus otsustab ainult Brüssel, teisitimõtlejad suukorvistatakse ja kohalikud põlisrahvad vahetatakse järk-järgult välja sisserändajatega.
Teise võimalusena jätkub rahvuslike ja oma rahva arvamusest hoolivate jõudude tõus ka mujal Euroopas ning peale paarikümneaastast rahvuslaste juhtimist on Euroopa Liit taas oma eripärade ja kultuuridega rahvusriikide koostöövorm, kust illegaalsed immigrandid ja muud päevavargad on välja saadetud, ning oma seaduste üle otsustab iga riik taas ise. Juhul kui see variant Prantsusmaa ja Saksamaa vastuseisu tõttu ei realiseeru, on Eestil koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega targem mandunud ning islamiseeruv Vana-Euroopa hüljata, ja liikuda konservatiivsetele väärtustele tugineva kaitse- ja majandusliidu suunas, kuhu võiksid kuuluda näiteks Visegardi ja Balti riigid.

Tulevik on rahvuskonservatiivsete inimeste teha

Me peame Eesti rahva kestmise nimel seisma selle eest, et Euroopa tulevik põhineks rahvusriikidel, mis oma rahvuskultuuride ja traditsioonidega on piirkonna vaimseks rikkuseks ning konservatiivsete väärtuste kandmisega uutele põlvkondadele kompassiks. Riikide ja rahvaste kestmise aluseks on pere ja kodu, mis ideaalis peaksid haridussüsteemi toel lastele eluteele kaasa andma traditsioonilistele väärtustele tugineva maailmapildi ja oma juurte tundmise, samuti töömoraali ning tervemõistuslikud ühiskondlikud hoiakud. Raiskava globalismi asemele tuleb ühiskonna peavoolu tagasi tuua lokaalne mõtlemine.
Eelnevalt kirjeldatu elluviimiseks on vaja rahva üksmeelset toetust – kui jagad samu vaateid, siis ära hoia oma arvamust endale, tee see kuuldavaks. Kui soovid tegutseda, siis liitu rahvusriikide Euroopat oluliseks pidavate poliitiliste jõududega või tee lihtsalt teavitustööd oma lähedaste ja naabrite seas, et meie parlamendis saaksid märtsivalimiste järel mugavuspoliitikute asemel ülekaalu Eesti eest võitlevad saadikud.”
*Ansambel Vanemõde avaldas mõned kuud tagasi uusversiooni oma hittloost „Mu aadress on NSVL“,  millel olid kirjutatud uued sõnad ning uus pealkiri oli „Mu aadress on Euroopa Liit“. Uusversioon ise on kahjuks tänaseks jälgi jätmata Youtubest kadunud, aga laulu sõnad on loetavad SIIN.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-mu-aadress-ei-ole-euroopa-liit/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP