RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 22. september 2012

JAAK LAIDLA: Politsei mängud

Saada sõbrale
19. septembri Postimehes avaldati siseminister Ken- Marti Vaheri intervjuu pilkupüüdva pealkirjaga: "Siseminister tahab kripot mängu tagasi tuua". Kripo sõnas mõeldakse ilmsel kriminaalpolitseid, aga mängu peamegi võtma samas tähenduses. Kohe meenuvad politsei kurvad "mängud", kus politseinik tulistas naisterahvale Viru väljakul pähe. Kuidas loomaarsti haridusega noor naine saadeti väljaõppeta ja relvitult ohtliku kuriteo sündmuspaika, mistõttu ta hukkus. Kuidas sisekaitse akadeemia haridusega kapo uurija teostas läbiotsimist Waaksi elukohas Põlvamaal nii lohakalt (loe mängult), et hukkus kaks inimest ja oli ka vigastatuid. Taolisi kurvalt lõppenuid "nalju" või "mänge" võiks näidetena meie elust 21 aasta jooksul küllalt tuua.
Edasi Postimehest lugedes: " Me oleme olukorras, kus uurijad tegelikult teavad kes on selle võika veretöö taga ja mis on selle juhtumi taust. Kuid selle teadmise juriidiline realiseerimine on osutunud ülimalt keeruliseks". Sellisest ministri jutust on väga raske aru saada. Uurijad teavad kes on kurjategija ja isegi tausta teavad. Kui teadmised ei rajane sensitiivide infole vaid kuriteo kohta kogutud tõenditele, siis millisest raskusest tõendite juriidilisel realiseerimisel juttu saab olla? Juriidiliseks realiseerimiseks saab siin olla üksnes kurjategija arreteerimine ja tema osavõtul ülejäänud menetlustoimingute teostamine. Ministri avaldusest tuleb aru saada, et meie uurijad ja prokurörid ei oskagi kuritegu tõendavaid materjale hinnata. Oma suure uurimistöö praktikas pole minul ette tulnud ega kuulnud selliseid juhtumeid, kus uurijal on kurjategija teada - ja teada saab ta olla ainult kogutud tõendite alusel -kuid juriidiliselt on neid tõendeid raske realiseerida. Miks raske? Kas tõendid on siis võltsitud?
Tõendite realiseerimise hulka kuulub ka nende tõendite kurjategijale tutvustamine. Vajadusel isegi kurjategijaga veel koos tõendeid koguda uurimiseksperimentide näol jne. Politseinikud, kes omavad sisekaitseakadeemia haridust, peaksid kindlasti teadma, kuidas operatiivjälituslikul teel kogutud (salajasi) tõendeid valmistatakse avalikuks kasutamiseks ehk liitmiseks kriminaalasja juurde. Oma eriala hästi tundev politseinik (aga seda sisekaitse akadeemia haridusega politseinik peab olema) peab oma eriala nii hästi tundma. Ministri intervjuu Postimehele jättis mulje, et meil polegi oma erialast tööd teha oskavaid politseinikke. Kostus seegi ministri intervjuust, et raha on kogutud kriminaalpolitseinike kriminaalmenetlemise väljaõppeks.
Tule taevas appi, kas sellepärast kuulemegi kui tublid on politseinikud võitluses roolijoodikute ja kiiruseületajatega, et nad lihtsalt tõepoolest muud tööd teha ei oska?

Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP