RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 7. september 2012

Piirilepingust ja venemaast

Venemaa ja piirilepingu kontekstis on BHR aastaid kajastanud ühte ja ainumast seisukohta, mis ainsana võimaldab suhted venemaaga korda teha ja naabrussuhte ülesehitamist jätkata võrdselt rahuldavast seisust nii, et lambad on terved ja hundid on söönud.
Peale selle realiseerimist pole põhjust enam pooltel - ei venemaal, ei Eestil ette heita minevikku.

Tegemist on terviklahendiga, mis printsiibis puudutab nii venemaal asuvaid Tartu Ülikooli varasid, vasrastatud presidendi ametiketti kui ka hetkel venemaa poolt okupeeritud Eesti riigi territooriume. Siinjuures pole välistatud, et selle idee elluviimisel oleks vaja uurida rahva arvamust, viia läbi referendum ning muuta ka Põhiseadust.

Idee ise on ülimalt lihtne, kuid alustama peab ilmselgelt sellest, et tuleb ka omalt poolt e. Eesti riigi poolt võtta allkiri tagasi palju vaidlusi tekitanud viimasest nn Lavrovi-Paeda piirilepingult.
Venelased on seda teinud, eestlased ajavad seni lihtsalt mulli. Kuigi jah - konservatiivide partei on lubanud omalt poolt kõik teha, et see allkiri tagasi kutsuda. Nende programm sisaldab ridu: "... Tühistame 2005. aastal sõlmitud Eesti–Vene piirilepingu ratifitseerimisseaduse ka Eesti poolt.  ..." (vt. SIIT).

Ah ja idee ... . See lihtne idee seisneb siis selles, et üheaegselt vormistatakse teatud ajahetkel rida deklaratsioone ja lepinguid, mille järgi venemaa tunnistab tänast Eesti Vabariiki kui kontinuiteedi alusel kuni 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariigi õigusjärglast (sealhulgas loomulikult uti possidetis juris printsiipi järgides).
Ühtlasi tunnistab ta Tartu rahulepingu rikkumist 1939-1940. a., mis aktsioon võimaldab meil vastata samaga e. uti possidetis juris printsiibi rakendamist venemaa suhtes. Ühtlasi deklareerivad pooled, et jätkavad Tartu rahulepingus kokkulepitud printsiipe - mitte rikkuda teineteise suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Igavesest ajast igavesti.

Samal ajal deklareerib Eesti Vabariik, et loobub kõikidest nõuetest ida-territooriumite osas (Ingerimaa ja Setomaa), millised asuvad hetkel idapool kontrolljoont. Venemaa omalt poolt hüvitab nimetatud territooriumi võõrandamse ja seal asunud eesti kodanike vara nende eeldatava tänase reaalmaksumuse järgi. Maksed võiksid poolte kokkuleppel toimuda piirilepingu sõlmimisest alates 10-30 aasta jooksul, eelistatuna naftas, gaasis, kullas ... see on kukkuleppe küsimus.
Kusjuures seda arvestust ei pea tegema viimse kui sendini, komakohaga 0,00... .

Sellele järgneb piirilepingu allkirjastamine.

On võimalik ja ehk ka mõistlik, et peale ülalnimetatu realiseerimist ei esita Eesti pool venemaale täiendavaid nõudeid okupatsioonikahjude eest, seoses Eesti territooriumi pikaajalise anneksioonishoidmise eest aastatel 1944 - 1991.

Ning siis saab kinnitada, et sõjakirves naabrite vahel on maha maetud nii piiriga kui minevikuga.

Aga muidugi on kõigeks selleks vaja kõigepealt oma allkiri 2005. a. lepingult tagasi kutsuda ja uusi läbirääkimisi alustada.

Ka suursaadik Mart Helme vihjab tõenäosusele uute piirilepinguga seotud läbirääkimiste tekke osas. Ta kirjutab, et: "Kui meil tõepoolest tuleb aga uuesti läbirääkimisi pidama hakata, peame tuimalt alustama nullist. Ehk siis Tartu rahu piirist, okupatsioonikahjudest, Vene poolele jäänud maa- ja muude loodusvarade hindamisest, Eesti kodanike mahajäetud kinnisvara kompenseerimisest jne. Sest kes tahab saavutada realistlikke tulemusi, peab alustama ebarealistlike nõudmistega. Nii nagu see Vene diplomaatias sajandeid traditsiooniks on olnud."

BHR

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

8 kommentaari:

Anonüümne 7. september 2012 17:19  

Ma ei taha tõsiseid rahvuslasi solvata,kuid see piirilepingu ümber käiv kammajaa võiks ükskord ära lõppeda. Tänaseks on selge,et venemaa ei kavatse iialgi tagastada esimesele Eesti Vabariigile kuulunud maaalasid ja ainus reaalne võimalus on need tagasi võita vaid sõjaga. Mis mõistagi eesti oludes,kus me pole ka tuumariik on võrdlemisi mõtetu üritus. Lisaks kerkib küsimus,et mida me nendelt aladelt endale siis saame? Maavarasid seal pole ja suures osas on seal puudulik infrastruktuur.
Asja teeb hullemaks ka asjaolu,et omal ajal kirjutasid Päts ja Laidoner "vabatahtlikult" alla NL liitumise lepingule. Ning kui praegune riik,peaks tunnistama end ENSV seaduslikuks järglaseks. Siis kaob igasugune lootus ja vajadus neid alasid tagasi saada. Ilmselt seda teed minnakse, kõige tõenäolisemalt. Kuna teatud ringkonnad on juba otsuse langetanud.
Kahjuks tuleb tõdeda,et vaidlus kaotatud maaalade üle teises maailmasõjas on/oli juba ettekaotatud lahing.

Matti Ilves 7. september 2012 18:15  

Te esindate reaalpoliitilist seisukohta, aga rahvuslased toetuvad Genfi konventsioonile ja teistele rahvusvahelistele seadustele, mis käivad okupantide kohta. Sellistel tingimustel meil pole piirilepingut vaja, soovitan ka lugeda siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2010/11/lugemiselamus.html

Anonüümne 7. september 2012 18:41  

Genfi konvenstuioonist ja sellega seonduvast pealesurutud "vabatahtlikust" liitumisest olen teadlik. Ma olen püüdnud leida omaaegset NL astumise lepingu koopiat aga siiani tulutult. Tegu on ühe vaata,et oluliseima dokumendiga meie riigi ajaloos,mille läbi töötamine juriidiliselt oleks üks olulisemaid samme. Tahan seda rõhutada lugupeetud rahvuslastele,sellepärast,et ei tekiks kotti tõmbamise efekti.
Venemaa pole siiani tunnistanud,et okupatsioon oli olemas. Samamoodi pole USA vabandanud Vietnamlaste ees tekitatud sõja ja inimkahjude eest. See ise peaks näitama,et suures osas suurriikide poliitika on sama.
Meie piiri olukorra teeb keeruliseks see,et aina enam on signaale,et EL soovib sekkuda siinsesse piiri küsimusse,kuid seda ilmselt suuresti venemaa kasuks.
Soovin inimestele,kes üritavad kaotatud alasid tagasi saada,edu nende ristiretkel.

Matti Ilves 7. september 2012 23:19  

See NL-tu astumise lepingu koopia hakkas ka mind huvitama! Soovin edu otsinguis.

Matti Ilves 7. september 2012 23:29  

Hakkasin mõtlema, kas mingit lepingut üldse oligi, võib-olla piisas deklaratsioonist:
http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=8733&Itemid=38&lang=en

Anonüümne 8. september 2012 08:37  

Deklaratsioon on ka põnev nagu ka oma aegsed ajalehed tollest perioodist,mida on ka üsna raske leida juba.
Kuid kindlasti peab olema veel dokument,sest eesti tolle aegne valitsus andis kõik sõjaväe osad(demilitariseeris iseennast) nõukogude vägedele ja tegi muid juriidilisi iseärasusi,mida siin deklaratsioonis pole välja toodud.
Need võivad kirjas olla hoopis teises dokumendis. Minu suurim kahtlus on siiski selles,et Laidoner ja Päts tegid omal ajal salasobingu,mille viljad kahjuks olid väga kibedad nii neile endile kui ka eesti rahvale. Ning selle mõju ulatub veel tänasesse päeva.
Üks võimalus leida olulisi dokumente tollest ajast oleks minna rahvus arhiivi neid otsima aga kuna ma ise ei elan hoopis mujal siis ma sinna ligi ei pääse.
Tahan seda rõhutada,kuna hetkel on toimumas suur ajaloo ümber kirjutamine ja see pole meie kasuks. Orwelli raamatus nimetati seda, prolede ümberharimiseks.

Gio. Ve. 8. september 2012 11:10  

I have spoken about this matter (first and unique time, in Italian language in the web) on my blog too
http://estonianbloggers.blogspot.it/search/label/Petserimaa

The question is open also with Finland.
http://estonianbloggers.blogspot.it/search/label/Finlandia

Matti Ilves 8. september 2012 20:49  

Thank you for the address of the blog, I look it.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP