RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 11. juuni 2014

Ühistegevuse põhimõtete rakendamisest Tartu Hoiu-laenuühistus



Rahvusvaheline Ühistegevusliit (International Cooperative Alliance – ICA) on sõnastanud seitse olulisemat rahvusvahelist ühistegevuse põhimõtet. Need ei ole dogmad, kuid aastasadade jooksul väljakujunenud printsiipide sõnastused – üldised põhimõtted, mille täitmine tagab kodanike rahumeelse ühistöö koos sellega kaasneva õiglase tulujaotamisega. Nendeks on vabatahtlik ja avatud liikmeskond; demokraatlik juhtimine ja kontroll; liikmete majanduslik osalus; iseseisvus ja sõltumatus; haridus, koolitus, teave; koostöö teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest. Järgnevalt analüüsime nende põhimõtete avaldumist Tartu Hoiu-laenuühistu igapäevases tegevuses.

1. Vabatahtlik ja avatud liikmeskond

Selle põhimõtte all peetakse silmas, et ühistud on vabatahtlikkuse alusel liikmete endi asutatud ja juhitud organisatsioonid. Ühistutesse võivad kuuluda kõik isikud, kes saavad ning tahavad kasutada ühistu pakutavaid võimalusi ja õigusi ning on seejuures valmis kandma liikmeksolekuga kaasnevat vastutust ja kohustusi. Vabatahtlik ja avatud liikmeskond ei tähenda Tartu Hoiu-laenuühistu jaoks mitte seda, et liikmeks võetakse avali süli vastu iga tänavalt sisseastuja, kes tahab osa saada liikmelisusega kaasnevatest hüvedest, vaid seda, et ühistusse on oodatud liituma kõik need, kes on esmalt suutelised kandma suurema ühishüve loomiseks tehtava ühise töö vastutust ja kohustusi. Tasu tehtud töö eest saab tulla vaid pärast töö tegemist ning see on Tartu Hoiu-laenuühistu tegevuse raudne nurgakivi.

2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll

Ühistud, sh. Tartu Hoiu-laenuühistu, on demokraatia-printsiibist lähtuvad organisatsioonid, mida juhivad ja mille tegevust kontrollivad täielikult kõik ühistu liikmed. Iga ühistu liige omab osamaksu suurusest sõltumata ühte häält. Kuid et selline liikmete kontroll ning juhtimine tegelikult avalduda saaks, on eeltingimusena loomulikult tarvilik iga liikme aktiivne osalemine ühistu juhtimises ja kontrolliprotsessis. See on ühistu toimimise tagatis. Kui pole aktiivseid ning ühistu käekäigust huvitatud liikmeid, pole ka ühistut ning ühisest tööst tõusvat tulu. Samas, mida rohkem on aktiivseid ning teadlikke ühistutruid liikmeid, seda edukam ning tugevam on ühistu.

3. Liikmete majanduslik osalus

Ühistu liikmed annavad oma õiglase panuse ühistu kapitali moodustamisse ning teostavad selle üle pidevat kontrolli. Tartu Hoiu-laenuühistus avaldub liikmete majanduslik osalus esmalt liitumisel: iga liikmekandidaat tasub osamaksu (füüsilise isiku puhul vähemalt 35 ja juriidilise isiku puhul vähemalt 50 eurot), mis on liikme omand; samuti tasub uus liige nn. solidaarsusmaksuna sisseastumismaksu (10 eurot), mille arvelt rahastatakse ühistu jätkuvat laienemist ning uute liikmete värbamist. Edaspidi võib liikmete majanduslik osalus väljenduda mitmeti: hoiustajate puhul raha paigutamises hoiusele, mis võimaldab finantseerida laenusooviga liikmete tootlikke ettevõtmisi; laenavate liikmete puhul saadud laenude korrektses ning täpses tagasimaksmises; samuti kaasliikmete kaupade ja teenuste tarbimises, mis parandab laenavate liikmete finantsseisu ning ühenduses sellega kindlustab nende korrektsed maksed ühistu ees, et ühistu saaks probleemideta maksta intressi hoiustajatele. Nagu näha – selleks, et ühistu oleks tugev ning et temast oleks liikmetele kasu, peavad liikmete omavahelised suhted, nagu ka suhted ühistuga, olema alati vastastikku korrektsed, ausad ja õiglased. Ühistu moodustab oma liikmetega teatavas mõttes ühe tervikliku kehandi, mis tervikuna ei saa olla rahul kui kasvõi üks tema liige pole rahul. Ja vastupidi – ükski liige ei saa osa ühistegevusest tõusetuvast hüvest, kui ta ei anna oma tööpanust terviku hüvanguks.

4. Iseseisvus ja sõltumatus

Ühistud peavad olema iseseisvad ja isemajandavad organisatsioonid, mida juhivad ja kontrollivad liikmed ning mille ainus eesmärk on liikmete heaolu. Õige ühistu ei astu mitte kunagi samme, mis paneks ta teenima kellegi teise huvisid peale oma liikmete huvide. Seetõttu võib ühistu astuda ühte sammu vaid nende isikute ja organisatsioonidega, kelle huvid ei ole vastuolus Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete ühise eesmärgiga ning kes austavad Tartu Hoiu-laenuühistu ning tema liikmete õigust sõltumatusele ning täielikule isemajandamisele, nagu Tartu Hoiu-laenuühistu seda õigust ka teiste puhul tunnistab. Tartu Hoiu-laenuühistu rakendab iseseisvuse ja sõltumatuse printsiipi kõrvalekaldumatult, isegi kui see ei peaks meeldida mõnele ühistuvälisele huvigrupile. Siiski, Tartu Hoiu-laenuühistu soovib olla aus nii oma liikmete kui ka avalikkuse vastu: meil ei ole vaja kedagi meelitada või kellelegi lipitseda. Meie ainus ülesanne on pakkuda kvaliteetset ja eranditult liikme huvidest lähtuvat pangateenust.

5. Haridus, koolitus, teave

Ühistud peavad korraldama eelkõige oma liikmetele, aga ka töötajatele ja koostööpartneritele koolitusi, mis tutvustavad ühistegevust kui ühiskonnakorralduse ja mõtteviisi, samuti konkreetse ühistu tegevust. Seda tuleb teha selleks, et liikmed, aga ka töötajad ja koostööpartnerid oskaksid ühistu arengule tõhusalt kaasa aidata. Tartu Hoiu-laenuühistu soovib, et iga tema liige ja iga tema töötaja oleks ühistule väärikaks visiitkaardiks ja kui vaja – ka rahandus- ja ühistegevusala entsüklopeediaks. Vaid teadlik ja täiendavast haridusest huvitatud inimene väärib ühistegelase austavat nimetust. Seetõttu peab Tartu Hoiu-laenuühistu oluliseks jagada liikmetele pidevalt asjakohast, erapooletut ning kompetentset teavet olgu kas läbi sellesama Ühistulehe, läbi raadio, läbi kodulehe või e-mailide ja kirjade. Oleks ideaalne kui ühistu liikmed võiksid lisaks majanduslikule koostööle vahetada omavahel ka mõtteid ning üksteist arendada, et võiks olla võimalik pidev ühistu kvalitatiivne areng.

6. Koostöö teiste ühistutega

Ühistute tegevuse mõtet väljendab rahvatarkus: „Ühenduses on jõud!“. Tartu Hoiu-laenuühistu lähtub ka sellest põhimõttest, tegutsedes selle nimel, et kodumaa kõige erinevamad ühistud ja seltsid saaksid leida ühisosa ning ühise eemärgi.

7. Hoolitsus kodukoha arengu eest

Ühistud on olemuselt sotsiaalsed organisatsioonid. Nad peavad hea seisma oma tegevuspiirkonna arengu eest. Tartu Hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti Vabariigi territoorium, mistõttu soovime oma tegevusega kaasa aidata kogu Eesti riigi ja rahva püsimisele ning arengule. Meie ideaal on, et terve riiklik korraldus lähtuks ühistegevuse põhimõtetest.


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP