Vapside juhi A. Sirgi kuju on liiga suur kalmistu jaoks.
Esmalt tehti kuju valmis ja alles siis hakati asju ajama.
Kui tahetakse avada juba augustis.
Riigikogulane
Jaak Madison (EKRE) tahab muinsuskaitseametis n-ö platsi puhtaks lüüa,
sest amet ei anna luba Järvamaale Ambla kalmistule vapside juhi Artur
Sirgi kuju paigaldamiseks. Muinsuskaitseametile jääb aga arusaamatuks
soov panna kalmistule kuju inimesele, kes on tegelikult maetud mujale.
«Täna
sai minus taas kinnitust veendumus, et Eestis on valitsevaks kihiks
ametkonnad koos kitsarinnaliste, lühinägelike ja tihti ka väga rumalate
ametnikega,» kirjutas EKRE poliitik Jaak Madison oma väga emotsionaalses
Facebooki postituses.
Algselt oli kavas Järvamaa Ambla kalmistule panna Vabadussõja vormis istuva Artur Sirgi kuju, kuid amet ei andnud kooskõlastust.
A. Sirgi kuju vundamendi kavand. FOTO: Muinsuskaitseamet
Kes on Artur Sirk
Artur
Sirk teenis Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis,
laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 ja 3. jalaväepolgus (1920
alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 2. jalaväerügemendi
rühmaülemana Tartus. Alates 1931. aastast Tallinna Eesti
Vabadussõjalaste Liidu (vapside) esimees.
12. märtsi 1934 õhtul
arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna uue nuhtlusseaduse § 102 alusel,
süüdistatuna riigkorra kukutamises. 11. novembril 1934 põgenes
Keskvanglast. Alates 22. juunist 1937 elas ta Echternachis
Luksemburgis. Sirk suri seal segastel asjaoludel.
«Nende
«spetsialistidele» oli arusaamatu, et mis seos on küll Sirgul Ambla ja
Vabadussõja ausambaga. Ohkasin ja soovitasin guugeldada. Küsis
ametnikuproua (Karen Klandorf), et miks küll ühegi teise Vabadussõjas
langenud ausammast pole seal kõrval, kes ka sinna ise maetud? Oh jah.
Küsisin vastu, et kust mina pean seda teadma? Miks pole keegi varem
kedagi mälestada tahtnud?» kirjutab poliitik.
Ambla kalmistu kavand. FOTO: Muinsuskaitseamet
EKRElane tahab kultuuriministeeriumi enda kätte saada
Madisoni
sõnul olid sambapüstitajad valmis minema kompromissile ehk panema kuju
vanemate hauaplatsi kõrvale, kuid ka sellega polnud ametnik nõus, kuna
see tuleks sel juhul ühe väikse ajaloolise tee peale.
«Ajaloolise
teega? Tõsiselt? Kalmistu uus osa, mille plaan tehti 87 aastat tagasi,
on nagu muinasaegne hiis nüüd? Ma lihtsalt ei suuda uskuda seda
rumalust, mis valitseb meie ametnike peades. Kumb on olulisem:
«ajalooline» tee, mille sulgemine ei halvendaks ligipääsu kalmudele või
ausammas, mis rikastaks visuaalselt ja kultuuriliselt kogu ümbruskonda
ja kalmistut?» oli ta nördinud.
EKRE
poliitik leiab, et pooled muinsuskaitseametnikud tuleks kohe lahti
lasta, et «teine pool hakkaks kartma sellise ekskrementse töö
produtseerimist.»
«Ootame, kui saame kultuuriministeeriumi oma valdusse,» sõnas Madison.
A. Sirgi kuju uus asukoht tema vanemate hauaplatsil.
FOTO: Muinsuskaitseamet
Rikuks terviklikku lahendust
Muinsuskaitseametnik
Karen Klandorf põhjendab oma kirjas, et Ambla kalmistu Vabadussõja
mälestussammast ümbritsev maasikuarhitektuurne lahendus tugineb selgele
geomeetrilisele nelinurksele ülesehitusele.
Monumendi
väljakule suundub kirikuaiast algav sihina ausambani kulgev allee,
teine siht ristub monumendi kohal ida-läänesuunaliselt. Monument koos
seda ümbritseva väljaku ja haljastusega on ruumiliselt muljetavaldavad.
Seetõttu leiab amet, et kompositsiooni maastikuarhitektuurset lahendust
ei ole lubatud muuta, ega sinna täiendavaid elemente lisada.
Artur
Sirgu vanemate hauaplats asub Ambla kalmistul Vabadussõja monumendini
kulgeva tee ja allee kõrval. Kuna Artur Sirk on maetud Eestist
väljapoole, siis on tema mälestamiseks võimalik perekonna hauaplatsile
püstitada hauamärk, kuid selleks on vajalik küsida hauaplatsi kasutaja
ja perekonna nõusolek. «Personaalse mälestussamba, mis ei ole seotud
hauaplatsiga, püstitamine kalmistule on tähenduslikult arusaamatu ning
ei ole kooskõlas kalmistu eesmärgipärase kasutamisega. Samuti jääb
tähenduslikult selgusetuks ühe isiku mälestussamba/skulptuuri
püstitamine Ambla kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussamba
kõrvale,» leiab ametnik.
Enne tehti kuju ja siis otsiti kohta
«Me
ei ole seda tagasi lükanud, vaid püüame arutelu käigus leida kujule
parimat võimalikku asukohta. Jaak Madison lihtsalt tõlgendab arutelu
eitava vastusena, vist,» lisas ta.
Artur
Sirgi mälestussamba paigaldamise lugu sai tegelikult alguse juba kaks
aastat tagasi, kui amet sai meedia vahendusel teada soovist skulptuuri
paigaldada.
«Kaks
aastat tagasi võtsime ühendust ka skulptuuri paigalda soovinud
ühinguga, et soov varases staadiumis põhjalikumalt läbi arutada ning
selgitada selleks vajalikke samme. Hoolimata korduvatest püüdlustest
meil tollal mälestusseltsi esindajat Triin Kuuske tabada ei õnnestunud
ning meie kirjadele ja kõnedele ei vastatud,» selgitas Lippus olukorda.
Nüüdseks,
kui kuju paigaldamise tähtajani on jäänud vähem kui kuu, on Lippuse
sõnul aeg väga lühike niivõrd olulise küsimuse läbi arutamiseks. Seda
enam, et kuju ise on juba valmis. «Erinevalt Madisoni väidetest ei ole
amet kuju paigaldamiseks andnud eitavat vastust, vaid juhtinud
tähelepanu plaanitu kitsaskohtadele ning teinud ettepaneku kaaluda
alternatiive ja plaan korra veel läbi arutada, mis on projektide
kooskõlastamise tavapärane praktika,» ütles ametnik.
Ta
lisas, et tekkinud olukorda ja kiirustamist oleks õnnestunud täielikult
vältida, kui kaks aastat tagasi oleks protsessi õigesti alustatud –
üheskoos läbi arutatud parim asukoht, lahendus ja selle põhjal koostatud
kavand.
Surnuaial ei rutata
Koos
Järvamaa vaneminspektori Karen Klandorfiga jõuti juulis võimaluseni
paigutada kuju Sirkide pere matmisplatsile. 9. augustil saatis Jaak
Madison kavandi plaanitavast monumendist, selle mõõtmetest ning
paigaldusest (vundamenti jne), mille tulemusel selgus, et kuju on
kavandatud niivõrd suurena, et see sulgeks ühe kalmistu ajaloolistest
teedest, mis viib tagumiste hauaplatsideni. «Ka see lahendus ei ole
kalmistu maastikuarhitektuurilist lahendust arvestades kõige parem ning
takistab sealjuures ligipääsu teistele haudadele,» ütles Lippus.
Ta
lisas, et kalmistutel ehitamisel tuleb ennekõike silmas pidada, et
tegemist on viimse rahulaga paljudele, et lisandused oleks väärikad ja
sobivad on mõistlik kaasata pädevad spetsialistid nii kunstiliste
lahenduste, kui ka projekteerimis- ning ehitusküsimuste korrektseks
vormistamiseks. «Igaüks teab, et surnuaial ei rutata,» sõnas ametnik.
Allikas: https://www.postimees.ee/6033142/vapsi-ausammas-ajas-ekre-poliitiku-ametnikuga-tulli
_______________
Selge on see, et praegune valitsus ei taha seda ausammast Eesti pinnal näha ja saadab nüüd eesliinile enda ametnikud, kes väljamõelud põhjustel proovivad selle püstitamist takistada.
Tuletan veel meelde, et Riigikogu lükkas tagasi EKRE esitatud eelnõu Vadadussõjalaste rehabiliteerimisest.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar