LEONHARD PALLON: Kas muuta Põhiseadust?

Saada sõbrale

Umbes 10aastat tagasi käis debatt Põhiseaduse üle. Tõstatati küsimus, et meie Põhiseadus on arhailine, tarvis oleks seda ajakohastada ja paljud paragrahvid vajavad muutmist - vastavusse viimist tegeliku eluga.
Muutmise vastased olid jälle seisukohal, et Põhiseadus on niivõrd fundamentaalne seadus, et seda ei tohi kergekäeliselt muuta - ilma tungiva vajaduseta - sest praegused PS sätted garanteerivad küllalt hästi meie Riigielu toimimise.
Nüüd kutsuvad reformarid ülesse muutma Põhiseadust selleks, et anda valimisõigus alates 16.-st eluaastast. Põhiseaduses on vanuse alampiiriks fikseeritud 18. aastaga. IRL tahab muuta Põhiseadust selliselt, et anda valimistel laste arvult hääli nende vanematele. Ometi ütleb Põhiseadus, et igal inimesel on ÜKS hääl. Need mõlemad ettepanekud on populistlikud - eesmärgiga saada oma Parteile valimistel juurde hääli.
Muidugi pole Põhiseadust tarvis muuta ainult muutmise pärast. Muuta oleks tarvis sellisel juhul kui Põhiseadust TÄITMA KA asutaks. Kui muuta, siis osas, mis on eluliselt vajalik ja kooskõlas tegeliku eluga.
Kahjuks praegu Põhiseadust selle mõtte kohaselt ei täideta. Ometi on olemas Riigikogu Põhiseaduse komisjon, Õiguskantsleri kantselei kelle ülesandeks on just PÕHISEADUSE TÄITMISE ja seaduste Põhiseadusele vastavuse kontroll.
Kuigi Põhiseadus on küllalt hea - ometi meil seda ei täideta.
Miks ei täideta? Tundub, et sellepärast, et KÕRGEMAT kontrolli teostavad juristid on PARTEILASED ja Parteis olles unustavad nad juriidilised teadmised ja neil tuleb asemele Parteiline südametunnistus.
Ei pea isegi jurist olema, et saada aru sellest, et seadus pole täies vastavuses Põhiseadusega - sellest peaks aru saama tunduvalt üle poole Parteide Esinduskogu (RK) liikmetest.

Praegu on Põhiseaduses rida demokraatlikke sätteid, mida lihtlabaselt meie kõrgem Riigivõimuorgan - ehk Parteide Esinduskogu (e. Riigikogu) ei täida. Ei täideta sellepärast, et Parteid kardavad nende poolt usurpeeritud ülemvõimust Rahva üle ja Riigi Raha jagamise õigusest - Rahva arvamust arvestamata oma suva järgi - ilma jääda.

Eesti Vabariigi Kodanik on kohustatud täitma Põhiseadust ja sellest alamalolevaid seadusi. Nende seaduste täitmise garanteerimiseks on Riigil olemas sunniaparaat Kohtute, Politsei, Prokuratuuri ja rea teiste ametnike näol. Kes ei täida Põhiseadust või seadusi, seda sunnitakse seda tegema sunniaparaadi abil. See ei käi meie Parteide Esinduskogu suhtes (nad pole EV Kodanikud???).
Kurb on see, et meie SEADUSANDJA JA VALITSUS on veendunud selles, et Põhiseadus (ja nende poolt vastuvõetud seadused) on kohustuslikud täitmiseks ainult Rahvale - nemad ise aga täidavad Põhiseadusest ja seadustest ainult neid sätteid, mis neile endile täitmiseks sobivad (tegelikult - on neile täitmiseks KASULIKUD). Seega valitseb meie kõrgemates sfäärides Põhiseaduse asemel sulaselga JOKK süsteem.
Meie Põhiseadus ei sea Erakondadele-Parteidele mitte mingisuguseid eelistusi võrreldes MTÜ-de või kodanikega. Ometi teevad mõned seadused Parteidest meie riigi Valitsejad, kes valitsevad nii meie Raha kui vastuvaidlematus korras ka Rahva ja selle arvamuse üle.
Eestis on Partide liikmeid alla 5 % elanikkonnast, ometi on nad võtnud õiguse ülal pidada Parteisid, oma Parteiaparaate ja Parteide Esinduskogu (RK) Rahva palgal. Kusjuures raha endile määravad nad ise - rahvalt luba küsimata.
Pole ju demokraatlik ja Põhiseadus seda ei sätesta, et Pahvas peab ülal pidama Parteisid ja Parteiaparaate. Meie Parteid määravad ISE ENDILE Parteide rahastamise määra ja Parteide Esinduskogu liikmete palgad ja hüvitised.
Parteid väidavad, et selle määras Riigikogu… Aga Riigikogu on ju Parteide Esinduskogu, mis komplekteeriti AINULT Parteilastest ja Parteide poolt!

Ajaleht „Postimees” kogus 25 000 allkirja riigikogulaste liialt kõrgete palkade ja suurte hüvitiste vastu. Parteide Esinduskogu reageeris aga vastupidiselt rahvalt kogutud allkirjadele ja hoopis suurendas Parteide Esinduskogu liikmete palkasid ja hüvitisi.
Nüüd eraldasid Parteid endile DASA nime all veel täiendava summa - 900 000 Euri eelarvest, ehkki väidetavalt Demokraatia uurimiseks. Ometi eraldavad raha ju Parteid ja uurima hakkavad Parteilased… Miks siis eraldatakse Demokraatia uurimiseks endile raha ebademokraatlikul viisil? Kogu meie elu on allutatud Parteide tahtele ja konttrollile. 95% Rahvast ei otsusta midagi?

PS § 1. kõlab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.” Kuidas saab meie Rahvas olla kõrgema võimu kandja kui Rahvast keegi ei kuula ja Riigiasjad otsustatakse Rahva teadmata Parteide Esinduskogu poolt.
Suur osa iseseisvusest-sõltumatusest on ära antud Euroopa Liidule. Meie riik pole Demokraatlik, vaid Partokraaltik riik, kus Rahva arvamusega ei arvestata.
On olnud küll üks vigane rahvahääletus, kus oli kaks eraldi küsimust ühe küsimusena - millele võis (küsimuse erinevatele osadele) vastata ühele osale välistavalt, kuid vastus arvestati ühe vastusena.
Kõrgema riigivõimuorgani Riigikogu -Valimisseadus on ebademokraatlik ja vastuolus Põhiseadusega. PS § 60. „Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. „
Valimisseaduse järgi kehtib proportsionaalsus AINULT Parteidevahelise proportsiooni kindlakstegemiseni.
Valimise pole ühetaolised, sest
- kandidaadikautsjoni maksab parteide liikmetele Partei (riik), üksikkandidaadid maksavad ise,
- valimiseelne agitatsioon tehakse parteirahade eest, üksikkandidaadid teevad seda oma raha eest.
- Parteiliikmete hääled summeeritakse üle kogu Eesti, üksikkandidaatide puhul arvestatakse AINULT oma ringkonna hääli,
- Parteikandidaadid, kes ei saa kokku isikumandaadi jagu hääli saavad sisse parteinimekirja järjekorranumbri alusel - vaatamata häälte arvu.. seega EI ARVESTATA hääletajate - vaid Partei arvamust,
- Viimaste valimiste said POOLED parteikandidaadid VÄHEM hääli kui üksikkandidaadid Leo Kunnas või Martin Helme - ometi jäid Kunnas ja Helme Riigikogust välja.
- Valimised pole ka otsesed, sest kasutatakse ülekantud hääli, seega ei võida see- kes rohkem Hääli sai, vaid ülekantud hääle tõttu teine parteisoosik.
Kuigi Põhiseadus parteilisi valimisi ei sätestanud - ometi sätestab meie valimisseadus parteilised valimised. Valimisseadus seab parteidele sellised eelistused, mis välistavad üksikkandidaatide ja väikeparteide kandidaatide sattumise Riigikokku.
See, et meie Valimisseadus kehtestab Põhiseadusega vastuolus olevad tingimused - see ainult rõõmustab Parteisid, sest selline seadus aitab neil kinnistada VÕIMU RAHVA ÜLE.

Meie valimised pole ÜHETAOLISED, OTSESED NING PROPORTSIONAALSED nii, nagu deklareerib meile meie PÕHISEADUS.

Parteid väidavad, et Põhiseaduse kohaselt kehtestab korra VALIMISSEADUS ja Parteid on seisukohal, et see, mis Põhiseaduses pole KEELATUD, ON VALIMISSEADUSES täpsustamise korras lubatud.
Aga need Valimisseaduse täpsustused, mis ei laienda vaid kitsendavad Demokraatlikke vabadusi (valimistel)… See tähendab ju Demokraatia piiramist.
Põhiseadusevastane on ka riigikogulaste RAS-des jt. ettevõtetes raha eest nõukogudes/juhatustes OLEMISE EEST raha saamine, mille PÕHISEDUSEVASTASUSELE iseloomule on mitu ÕIGUSKANTSLERIT märkuse-tähelepanujuhtimise teinud… See jätkub tänapäevani.


Tõesti. Milleks muuta Põhiseadust, kui seda täidetakse võimurite poolt nii nagu see TÄITMINE NEILE KASULIK ON - mitte nii nagu Põhiseaduses kirjas.
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php