RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 4. aprill 2012

PRIIT SILLA: Venelastest ja sakslastest

Saada sõbrale

SI
Ettekanne Langenud Vabadusvõitleja Päeva XVI aulakonverentsil 25. märtsil 2012
Venelastest
Meie hulgas elab suur hulk venelasi, umbes neljandik. Nendest suuremal hulgal oli siia asumise põhjuseks tung parematele jahimaadele. Seda mitte niisuguses tähenduses kui verivärskete ameeriklaste tung metsikusse läände, kus saabujaid ootas ees tühi harimata maa. Eestisse tungijaid ootasid ees veel senistest elanikest soojad korterid ja poed, kus oli alati enam söögipoolist kui suurel emakesel Venemaal. Sissetungijad tundsid end oma partei õhutusel maa vabastajatena. Röövimisi ja vereojasid varjasid ilusad sildid, et tegu on töörahva vaenlastega. Vaenlane pole ju inimene endastmõistetavalt - inimesed oleme meie. Olgu need kohalikud, kes ellu jäid või Siberi laagritest tagasi pöördusid, vait ja kuulaku meie sõna. Meie oleme suurrahvas, härrasrahvas, kultuuritooja.
Tänapäeval Eestis elavate venelaste tooniandev osa mõtleb omaette olles peaaegu samuti. Nende ülimuslikkust on kahandanud suure Venemaa korduvad prohmakad ja üldine jätkuv viletsus, samuti kõikuma löönud tsaaritroon. Üldiselt jäävad nemad endale truuks.
Siinsete venelaste väiksem osa, kellega me integreeruks meelsasti, mõtleb isiku positsioonilt, mitte suurriigi alamana. Nad mõistavad ja on tihti ka kogenud türanliku Venemaa vägivalda. Nendest on mul kahju. Kahju, mispärast? Nii venelastele kui meile ühine piibel ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kaela seitsmendast põlvest saadik. Venemaa ajaloo must vari takistab teistel heitmast neile lugupidavaid pilke. See on paratamatus. Meilt oodatakse unustamist ja andestamist, mis pole võimalik, sest see ei sõltu meist. Vimm idanaabri vastu on põlvkondade vältel tunginud meie geenidesse. Selle asendumine sõprusega võtab teist sama palju aega. Me saame ainult mõista ja mõnikord ka lohutada neid, kes oma musta varju häbenevad, muud mitte.
Ka meil, ka minul on, mida häbeneda: iga eestlase tehtud kuritegu on meile häbiks ja mustaks varjuks teel. Samuti tuleks vast häbeneda siinsetel tublidel venelastel, sest kaks kolmandikku Eestis karistatud kurjategijatest kannab vene nimesid. Enam ei avalda meie POKK ajakirjandus kahtlusaluste eesnimesid, nagu seda tehti mõni aasta tagasi. See on meie kandi integreerimine. Tunnen teile kaasa, meie tublid venelased.
Sakslastest
Teine asi, millest tahaksin rääkida, on lausa tormihoiatus. Suur Saksa rahvas, üle 80 miljoni, on lakkamatu häbistamisega maa sisse trambitud. Hitleri ja natside vari, mida asjast huvitatud on aastakümneid tihendanud, on hävitanud sakslaste väärikuse ja moonutanud mõistmast ajalugu. Kas II maailmasõda oleks ära jäänud, kui Hitler seda poleks alustanud? Kas Hitler oli ainuke sõjakoletis? Mis ajast peale ei kehti enam teadmine, et Esimese maailmasõja pärand pani aluse Teisele maailmasõjale?
Sakslased on häbenenud juba neli põlvkonda, enne selle sajandi lõppu saab neil piiblis nimetatud 7 põlve täis. Juba praegu kirjutatakse ajalehtedes, et viiendik sakslastest ei kavatse leppida enda maa sisse tampimisega ja lumivalgete inglitena Euroopa kohal hõljuvatele holokausti vaimudele lakkamatute lepitusohvrite toomisega.
Holokaust on käsu korras tunnistatud maailma suurimaks tragöödiaks, justkui esikoht oleks tähtis ka leinamisel. Paraku leinab iga pere ja iga rahvas kõigepealt oma lapsi. Mõni aasta tagasi nõudis Wiesenthali või mõni teine samade taotlustega ringkond, et eestlasedki tunnistaksid oma kollektiivset süüd holokaustis. Eestlased ei tunnistanud seda, mida pole olnud. Kui juba jutt on kogu rahvast ehk kollektiivist, ei tohiks Fidel Jakobsoni ja teiste juudisoost politrukkide tapatööd eestlaste kallal ära unustada.
Maailm on endiselt tasakaalust väljas.
Toetan mälestusmärgi rajamist Jüri Kukele , mitte Jeltsinile. Täna kuulamast!
Esmaallikas: http://www.si.kongress.ee/
Allikas: http://www.syndikaat.ee/index.php

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP