Sotsioloog Juhan Kivirähk soovitab Pronksiööd valgustavat infoleket

postitas mauri estleaks-esitleb osak. 12:32 27. aprill, 2012

Viie aasta eest aset leidnud pronksiöö sündmustest on viimase nädala jooksul räägitud palju, vahest liigagi palju. Tegelikult ei ole vist erilist mõtet tagantjärele targutada, kas valitsus tegi tol korral ikka kõik õigesti või oleks pidanud midagi teistmoodi tegema või hoopis tegemata jätma.
Kontrollida neid "olekseid" ju enam kuidagi ei saa. Läheks vaja üht korralikku "Wikileaksi", mis toonaste sündmuste andmefailid päevavalgele tooks. Ilma sellise informatsioonita kisub pronksiöö viienda aastapäeva kajastamine vanu konflikte lihtsalt uuesti päevavalgele, selle asemel et toimunut kainelt analüüsida ja sellest õppida. Igaühele jääb alles tema tõde ning poliitiline vastandumine ühiskonnas säilib ja isegi süveneb.

Andrus Ansip pälvis 2007. aastal pressivaenlase tiitli ühiskondliku diskussiooni summutamise eest. Tuleb tunnistada, et peaminister käitub siiani selle "austava" tiitli vääriliselt. Võimupartei ei vaja avalikku diskussiooni ega kellegi nõuandeid, sest teab ise kõike kõige paremini.

Kuid ega nemad pole ainsad. Keskerakond, kes Ansipit tema arrogantsuse pärast kritiseerib, käitub ise ju täpselt samuti. Jah, riigikogus nende ettepanekuid ei kuulata, kuid Tallinna volikogus ei kuula nad omakorda kedagi teist.

Riigikogu neljast suurest parteist paistavad praegu kõige mõistlikumana sotsiaaldemokraadid - tasuks selle eest püsivad nad juba teist kuud järjest erakondade toetustabeli tipus. Ent kes teab, kas sotside puhul on tegemist siira austusega demokraatlike printsiipide vastu või lihtsalt võimaluse puudumisega oma tahet maksma panna?

Oleme jõudnud olukorda, kus meie peamised poliitilised jõud on ennast omavahelise koostöö ja ühiste lahenduste otsimise eest kinni barrikadeerinud. Valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni, Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse vahel on jäigad vaheseinad. Teistsuguse maailmavaate kandjaid kahtlustatakse ei rohkemas ega vähemas kui soovis Eestit maha müüa või pankrotti ajada. Debattide summutamiseks ja vastaspoole negatiivseks sildistamiseks kasutatakse ühtede puhul süüdistusi Kremli käepikendus olemises ja teiste puhul soovis Eestis "Kreekat teha".

Sel moel ei ole mõistlik poliitika võimalik. Taoline paranoia pärsib kogu ühiskonna huvisid ja vajadusi arvestavate lahenduste otsimist ning lõhub ühiskonna sidusust. Toob ju erakondade lakkamatu vastasseis paratamatult kaasa ka nende toetajate vastastikuse umbusu. Mine tea, mida need venelastest Keskerakonna toetajad ikkagi Eesti riigi vastu sepistavad? Või vastupidi - mis kurje plaane Reformierakonna ja IRL-i valitsus venekeelse elanikkonna vastu haub.

Vastastikuse kommunikatsioonita, üksteisega arvestamiseta, elementaarse usalduseta ühiskond ei toimi või toimib väga halvasti.

Siiski näitavad sotsioloogilised uuringud, et hoolimata poliitilistest vastasseisudest on erinevatest rahvustest inimeste omavahelised suhted argitasandil küllaltki head. Hiljuti valminud integratsiooni monitooringust selgus, et eestlaste toetus venekeelse elanikkonna kaasamisele Eesti ühiskonna ja majanduse juhtimisse on pärast pronksiöid kasvanud.

Rohkem kui kolmandik venekeelsest elanikkonnast tuleb Eesti ühiskonnas hästi toime. Nad on aktiivsed ja tugeva kodanikuidentiteediga inimesed, kes sooviks tunda end osalisena Eesti riigi poliitika kavandamises ja elluviimises. Päevapoliitilistes vastasseisudes ei saa aga realiseeruda eestlaste tolerantsemaks muutunud hoiakud ega eestivenelaste suurem osalemisvalmidus.

Võib-olla tasuks eeloleval nädalal pilk poliitilistelt heitlustelt päris elus toimuvale pöörata. Nimelt leiab järgnevatel päevadel aset kodanikuühiskonna nädal, mille eesmärgiks on ärgitada Eesti inimesi aktiivsemalt ühiskondlikke muutusi algatama ja teiste algatustes osalema.

Nädala raames toimuvad viies Eesti suuremas linnas ühepäevased töötoad – nn inkubaatorid, kuhu tulevad kokku inimesed, kes soovivad leida oma ühiskondlikku muutust taotlevale ideele toetavat meeskonda ning seejärel seda ideed ka realiseerima hakata.
Neljandal mail leiab teatris NO99 aset inspiratsioonikonverents TEDxTallinn. Seal astuvad üles inimesed erinevatelt elualadelt, kellel on ideid, mis väärivad teistega jagamist. Need pühendunud fanaatikud, mõtlejad, loojad, tegutsejad nihutavad harjumuspäraseid mõttepiire, loovad uusi seoseid, aitavad muuta suhtumisi. Millal kuulsime aga riigikogus viimati tõeliselt sädelevat, kaasakiskuvat kõnet?

Nädala kulminatsiooniks saab Teeme Ära talgupäev 5. mail. Üritus, millega grupi entusiastide ettevõtmisel 2008. aastal Eestis algust tehti, on levinud üle kogu maailma ning tänavu on maailmakoristuse kampaaniaga ühinenud miljonid inimesed paljudes eri riikides: Portugalis, Sloveenias, Horvaatias, Tuneesias, Albaanias, Egiptuses, Austrias, USA-s, Lätis, Leedus... Millal esines mõni parlamendierakond algatusega, mis oleks masse sel moel kaasa haaranud ja üksmeeles tegutsema pannud?

Külastage kodanikuühiskonna nädala üritusi ja vaadake otsa nende eestvedajatele. Nad ei tegutse isikliku kasu ega erakonna suurema häältesaagi nimel. Nad teevad oma asja selle asja enese pärast, parema tulemuse saavutamise nimel. Nende silmad säravad puhtalt sellest, et nad saavad oma kodukohale, oma vallale või linnale, oma riigile kasulikud olla. Need on inimesed, kes ei vastandu teistele, sest nad teavad, et ühiskonnana edenemise võti peitub ühiste lahenduste otsimisel koostöös teistega.

Kas mitte just selliseid inimesi ei oleks meil tarvis tänaste etableerunud poliitikute asemel otsuseid langetama, et meie elu tõepoolest paremaks muutuks?

Allikas: ERR
Minut imestab: Kus need tiigrihüppajad ja tiigrilekked on, mis annaks aimu, kes veel kaadri taga niite tõmbas?

Allikas: http://minut.ee/