MATTI ILVES: KIRI MINISTER JUHAN PARTS´ILE
Tere lp. minister hr. Juhan Parts!
Teie ministeeriumi eestvedamisel on kavas Eestisse ehitada uus põlevkiviküttel töötav elektrijaam ja üheks põhjuseks on toodud meie energeetiline julgeolek. Pean aga kohe ütlema, et põlevkivi elekter ei taga meie julgeolekut! Pruugib vaid venelastel alandada Narva veehoidla taset paari meetri võrra, kui meie kogu julgeolek lendab piltkikult üteldes vastu taevast.
Tõelise energeetilise julgeoleku tagab vaid meie oma tuumajaam ja on õigem kõik jõupingutused suunata selle võimalikult kiireks rajamiseks.
Meie väärtusliku põlevkivi põletamine elektijaamade kateldes pole eriti arukas tegevus. Põlevkivi peaksime kasutama keemiatoodete, õli, kütuste ja ka gaasi tootmiseks. Pealegi on Eesti sõltuv 100%-liselt Vene gaasist, mille eest me maksame ühte Euroopa kõrgeimat hinda. Tõenäoliselt on meil ka tugev Vene gaasilobi, misstõttu me pole ette võtnud samme loobumiseks sellest ja alustanud oma gaasi tootmist.
Kunagi varustas Eesti tervet Leningradi linna põlevkivi gaasiga. Gaasi tootmiseks on ka teine võimalus - võtta kasutusele kildagaas. Minul olevatel andmetel pöördusid meie teadlased valitsuse poole palvega hakata ka meil uurima kildagaasi kasutuselevõttu, said aga äraütlemise osaliseks.
Ootan sellele kirjale ka vastust.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud hr Matti Ilves
Täname majandus- ja kommunikatsiooniministrile edastatud energeetikasektori julgeolekut puudutavate ettepanekute eest.
Kindlasti olete kursis asjaoluga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Eesti Arengufondi, süsteemihaldur Elering AS ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus alustanud Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete läbiviimist. Edastame Teie ettepanekud asjakohaste teemade eest vastutavale juhtgrupile.
Lugupidamisega
Ando Leppiman
Energeetika osakonna juhataja
Loomulikult saan ma aru, et tuumajaamas toodetud elekter on paljudele vastumeelne, aga tegelikult on see meie ainus võimalus kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus ja julgeolek.
Samas toodab meie suur eeskuju Soome rõhuva osa elektrist tuumajaamades, ehitatakse isegi uut jaama ja seal pole märgata erilisi protestimeeleolusid ühiskonnas. Prantsusmaal aga asetsevad tuumajaamad kui mitte lausa linnades, siis nende vahetus läheduses.
Samuti on tuumaelekter omahinnalt palju oduvam kui põlevkivist toodetud ja saastevabam. Kasutatud vähaste tuumakütuse varraste hoidmaseks või ümbertöötlemiseks on aga täiesti võimalik kokku leppida mõne riigiga ja miks mitte Soome või Venemaaga. Vene on teinud kasutatad tuumakütuse ladustamisest ja selle ümbertöötamisest lausa rahvusvahelise äri.
Tuumakütuse osas ei ole meil ka kaugemas perspektiivis mingeid probleeme. Teatavasti sisaldab diktüoneema kiltkivi uraani. Selleks tuleks jätkata põlevkivi teaduslikku uurimist, et võtta kukersiidi kõrval tulevikus kasutusele ka diktüoneema kiltkivi, muidugi ainult ohutut ja kaasaegset kaevandamistehnoloogiat järgides (diktüoneemakilda iseloomustus, V. Petersell: Kilt on uraani, molübdeeni, vanaadiumi jt metallide maak ning madalakvaliteediline põlevkivi. Orgaanilise aine sisaldus kildas on 10-20%. Kilda lademe suurim paksus on Loode-Eestis , kuni 6 m.), see suurendaks oluliselt meil kasutatavaid maavarasid.
Teie ministeeriumi eestvedamisel on kavas Eestisse ehitada uus põlevkiviküttel töötav elektrijaam ja üheks põhjuseks on toodud meie energeetiline julgeolek. Pean aga kohe ütlema, et põlevkivi elekter ei taga meie julgeolekut! Pruugib vaid venelastel alandada Narva veehoidla taset paari meetri võrra, kui meie kogu julgeolek lendab piltkikult üteldes vastu taevast.
Tõelise energeetilise julgeoleku tagab vaid meie oma tuumajaam ja on õigem kõik jõupingutused suunata selle võimalikult kiireks rajamiseks.
Meie väärtusliku põlevkivi põletamine elektijaamade kateldes pole eriti arukas tegevus. Põlevkivi peaksime kasutama keemiatoodete, õli, kütuste ja ka gaasi tootmiseks. Pealegi on Eesti sõltuv 100%-liselt Vene gaasist, mille eest me maksame ühte Euroopa kõrgeimat hinda. Tõenäoliselt on meil ka tugev Vene gaasilobi, misstõttu me pole ette võtnud samme loobumiseks sellest ja alustanud oma gaasi tootmist.
Kunagi varustas Eesti tervet Leningradi linna põlevkivi gaasiga. Gaasi tootmiseks on ka teine võimalus - võtta kasutusele kildagaas. Minul olevatel andmetel pöördusid meie teadlased valitsuse poole palvega hakata ka meil uurima kildagaasi kasutuselevõttu, said aga äraütlemise osaliseks.
Ootan sellele kirjale ka vastust.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Lugupeetud hr Matti Ilves
Täname majandus- ja kommunikatsiooniministrile edastatud energeetikasektori julgeolekut puudutavate ettepanekute eest.
Kindlasti olete kursis asjaoluga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Eesti Arengufondi, süsteemihaldur Elering AS ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus alustanud Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete läbiviimist. Edastame Teie ettepanekud asjakohaste teemade eest vastutavale juhtgrupile.
Lugupidamisega
Ando Leppiman
Energeetika osakonna juhataja
Loomulikult saan ma aru, et tuumajaamas toodetud elekter on paljudele vastumeelne, aga tegelikult on see meie ainus võimalus kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus ja julgeolek.
Samas toodab meie suur eeskuju Soome rõhuva osa elektrist tuumajaamades, ehitatakse isegi uut jaama ja seal pole märgata erilisi protestimeeleolusid ühiskonnas. Prantsusmaal aga asetsevad tuumajaamad kui mitte lausa linnades, siis nende vahetus läheduses.
Samuti on tuumaelekter omahinnalt palju oduvam kui põlevkivist toodetud ja saastevabam. Kasutatud vähaste tuumakütuse varraste hoidmaseks või ümbertöötlemiseks on aga täiesti võimalik kokku leppida mõne riigiga ja miks mitte Soome või Venemaaga. Vene on teinud kasutatad tuumakütuse ladustamisest ja selle ümbertöötamisest lausa rahvusvahelise äri.
Tuumakütuse osas ei ole meil ka kaugemas perspektiivis mingeid probleeme. Teatavasti sisaldab diktüoneema kiltkivi uraani. Selleks tuleks jätkata põlevkivi teaduslikku uurimist, et võtta kukersiidi kõrval tulevikus kasutusele ka diktüoneema kiltkivi, muidugi ainult ohutut ja kaasaegset kaevandamistehnoloogiat järgides (diktüoneemakilda iseloomustus, V. Petersell: Kilt on uraani, molübdeeni, vanaadiumi jt metallide maak ning madalakvaliteediline põlevkivi. Orgaanilise aine sisaldus kildas on 10-20%. Kilda lademe suurim paksus on Loode-Eestis , kuni 6 m.), see suurendaks oluliselt meil kasutatavaid maavarasid.
0 kommentaari:
Postita kommentaar