RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 12. aprill 2017

Kas senise Euroopa Liidu lõpuajad lähenevad?

Märtsi viimasel nädalalõpul vandusid 27 Euroopa riiki Rooma lepingutele allakirjutamisega Euroopa Liidu ühtsusele truudust. Vaid Suurbritannia lahkumine klubist tumestas peomeeleolu. Vaikimisi kardetakse ka valijate kohtuotsust saabuvatel Prantsusmaa ja Saksamaa valimistel.

Kuid kõige toimuva taustal jahvatab integratsioonimasin juba tükk aega täistuuridel, valmistades ette kõigi Euroopa riikide integratsiooni süvenemist. Lähiaastatel algab arutelu euroala ühise eelarve, maksu – ja laenupoliitika üle. Eurokomissar Jyrki Katainen andis enne jõule Soomes mõned intervjuud, kus kinnitas, et juba nelja-viie aasta pärast on EL integratsioon arenenud palju kaugemale kui praegu. Katainen muidugi teab, mida räägib. Euroopa Komisjoni ja europarlamendi mitmed töörühmad valmistavad juba päris pikka aega ette EL riikide ühise vastutuse märgatavat lisandumist. Eriti suur saab see olema neis riikides, kus rahana käibel euro.

Euroopa Komisjon teeb alandlikku nägu

Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud viis EL arengustsenaariumi, silmakirjalikult neid justkui liikmesriikides aruteluks välja pakkudes. See on vaid taktika. Tõde on aga, et mingid ettepanekud ning muud variandid  ei tule kõne allagi. Esialgne plaan on neli suurt tuumikriiki ( Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia) ühendada kohe, ülejäänud siis, kui need on selleks valmis.  Euroopa Komisjon räägib silmakirjalikult nn. siseturu toimimise parandamisest. Tulemus võib olla aga ebameeldiv, kuna võib viia pigem brittide eeskujul aruteluni vabast turumajandusest ning  vabakaubandusest. See omakorda on asi, mida kontrollile keskendunud Euroopa Komisjon vihkab.

Vaba turumajanduse printsiip tähendaks seda, et liikmesriigid võistlevad omavahel, kus on parem maksusüsteem või paremad seadused. See aga jällegi Euroopa Komisjonile üldsegi ei meeldi.
Poola ja teised endise idabloki maad on kindlalt mitmekiiruselise integratsiooni vastu. See on mõistetav, sest kardetakse kukkuda praegusest võrdse seisundist (seda ka toetuste osas) B kategooria liikmesriikideks. Idaeurooplaste vastuseis, aga kedagi loomulikult ei häiri. Suured ehitavad juba praegu täie hooga kakskümmend aastat toiminud rahaliidu kõrvale paralleelmaailma – majandusühendust, kus oleks kõigele muule lisaks ka ühine raha- ja  finantsvastutuspoliitika.

Kaardid hoitakse vaka all kuni Prantsusmaa valimisteni

Miski ei toimu loomulikult üleöö, vaid väikeste ja märkamatute sammudena. Samuti oodatakse ära Prantsusmaa valimiste teise vooru tulemused, sest Marine Le Pen on lubanud viia Prantsusmaa  Euroopa Liidust välja. Selle vältimiseks on talle valimistel põhivastaseks üles töötatud Emmanuel Macron, endine Rothschild´i investeerimispankur ja Francois Hollande´i valitsuse majandusminister. Loodetakse, et Macron võidab ning Euroopa Komisjon saab sel juhul oma plaanidega jõudsalt edasi liikuda.

Panganduses oodatakse vaid nõrgemate pankade tugevnemist, et võtta üleliiduliselt kasutusele  ühine hoiustekaitse süsteem. Selle ühise süsteemi vastu on aga juba tõusmas riikide pahameel. Näiteks Soome pankasid ei huvita sugugi korjata raha teiste riikide hoiustajate päästmiseks. Plaanis on luua ka igasse liikmesriiki järjekordse voliniku ametikoht, kes hakkaks muuhulgas silma peal hoidma kohalikel palgaläbirääkimistel. Ja kui miski ei meeldi, siis on õigus liikmesriiki trahvida määraga 0,1% SKPst. Euroalale tahetakse kehtestada ühine eelarve, maksuseadused ja ühine laenuvõtmise süsteem.
Kõik see nõuab muidugi aluslepingute muutmist. Euroopa Liidu asutajamaades on EL muutumisele poliitiliseks ühenduseks paraku palju toetust.  Kui kõik need ideed teoks saavad, muutubki Euroopa Liit senisest majandus- ja rahaliidust poliitiliseks liiduks. Saksamaa on valmis kandma kõik kulud, et see liit sünniks. Mis omakorda tähendab, et kes maksab, see tellib muusika.  Liikmesriikide suveräänsus ei huvita sel juhul enam muidugi kedagi.

Mis kasu on olnud eurost?

Jutud euroala lagunemisest on viimasel ajal mõnevõrra vaibunud. Euroraha pooldajad väidavad, et eurost on olnud palju kasu. Jah, euroala laenuprotsendid on olnud madalad, kuid võiks küsida, miks? Ilma Euroopa Keskpanga madalate laenuprotsentideta oleks mõned maad ehk olnud suuremates raskustes, kuid nüüd on ühine raha ja ühesugused laenuprotsendid rahastajate krediididriski vähendanud, kuid samal ajal  viinud võlakriisi enamiku liikmesriikide avaliku ja erasektori.
Rootsi ja Taani oleksid hetkel küll vägagi kõlblikud euroalaga liitumiseks, aga nende poolt tuleb sellele kindel „Ei!“. Rootsi peaminister Stefan Löfven on öelnud isegi nii: „ Me ei taha olla osalised ühises karistavas süsteemis, mida Euroopa Komisjon plaanib!“

Soome YLE telesaates ütles Pekka Sauramo Soome Palgasaajate Uuringukeskusest, et euro on suurim majaduspoliitiline viga pärast II Maailmasõda. „Teate te mõnda veel hullemat viga?“ küsib ta retooriliselt ning nendib võlakriisi kogemustele tuginedes, et euro rahana enam ei toimi.
„On hull otsus ehitada üles institutsioone, mis justkui peaksid olema igavesed. Kui siis selgub, et tegelikkuses need ei toimi, siis vale otsuse tähendus aina suureneb. Kui üks riik harrastab vale finantspoliitikat, poleks see nii kahjulik kui siis, mil seda teevad kõik riigid korraga,“ ütleb ta.

„Euro on Helmut Kohli ja Francois Mitterrandi poliitiline projekt. Kui majandust käsitletakse poliitika tegemise vahendina, võib juhtuda, et majandus lõppude lõpuks ikkagi ei allu sellele. Aga seni on juhtunud, et ühisraha on riigid käsist-jalust üksteisega sidunud rohkem, kui poliitikud iial arvasid.“ Nüüd nõuab ühisraha Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, aga Sauramo ei usu, et riigid oleksid selleks valmis. Ja rahal põhinevad liidud ei ole ajaloos kunagi olnud püsivad. Sauramo sai oma arvamuses tuge ka eelmisel sügisel Nobeli majanduspreemia saanud Oliver Hart´ilt, kes samuti on öelnud, et euro kasutuselevõtt on olnud suur viga. Ka Soome majandusinimesed on juba mõtisklenud euroalast lahkumise teemal. Veebruaris avaldasid Soome riigiteaduste doktorid Peter Nyberg, Heikki Koskenkylä ja Tuomas Malinen majandus- ja rahaliitu käsitleva uurimustöö. Nad ei usu, et eurol on tulevikku, hoolimata üha uutest ja uutest päästepakettidest. Euroala riikide probleemid on sügavad ja seega püsivad. Riikidevahelised erinevused majandustes on põhiprobleemiks ning kõikvõimalike ESM-ide ja muude päästevahendite loomine on lihtsalt soovunelm, et sel viisil püsivaid kriisiriike lõpuks enam ei eksisteeri. See on ametlik optimism, mida ei toeta ei rahaliitude ega ka EL enda ajalugu.

Euroopa Komisjoni plaanid viivad paraku ära viimasedki riismed liikmesriikide majanduslikust sõltumatusest. Kõiki senini tehtud vigu ei kavatsetagi parandada. Ei kasutata targu mingit segavat juriidikat, vaid lihtsalt luuakse uute reeglite ja institutsioonidega uus majandus ja finantsliit. Võtke või jätke, valikut ju tegelikult ei pakuta!

Allikas: Talouseläma (refereerinud Helle-Moonika Helme)

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/kas-senise-euroopa-liidu-lopuajad-lahenevad/

1 kommentaari:

Anonüümne 12. aprill 2017 19:08  

Euroopa Liit on ju juba ammu "kahekiiruseline". Ju nad tahavad selle lihtsalt ametlikult ära vormistada.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP