RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 29. aprill 2017

Rahvusliku Teataja aprillinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel, majanduslikel kui muudel teemadel.

Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

Allikas: Jaan Hatto
______________
 Juhtkri

Käes on 2017. Jumala Aasta aprillikuu. Külm ja pime talv on õnneks möödas, ees ootavad valged ja päikselised ajad.  Kevadõhtul ilmub lõunataevaneitsi–neitsitähtkuju: taevane jumalik neitsi Persephone koos nisupea Spicaga. Ta veedab kaks   kolmandikku aastast maa peal ja ühe kolmandiku varjude riigis Hadeses. Suurel Vankril on rattad taevapoole nagu kevadeti   ikka. Hommikutaeva jõuab tõusta Suve kolmnurk: Vega, Deneb ja Altair, enne kui aovalgus selle kustutab. Kõik see on kevad.                                     Persephone on seltsiliseks saanud Jupiteri, kes on päris nisupea kõrval, mis see peaks tähendama? Aprill on helgem kuu selles mõttes, et kuus pole kurbi päevi, nagu märtsis – on jüripäev. Jüripäeval algas eestlaste Jüriöö  ülestõus läänest saabunud sissetungijate vastu, mis Taani laienemise itta lõpetas, ja mille mahasurumiseks oli„Euroopa abi“ vaja, sest kohalik ordu oleks muidu kaotajaks jäänud ja Eesti oleks lahkunud „Lääne mõjusfäärist“.  

Prantsusmaal tulevad aprillis presidendivalimised. See riik on kontrollimatu sisserände ja sisserändajatega on jõudnud väga halba seisu kui mitte hävingu äärele. Sellest meile keegi loomulikult ei räägi. Seda näeb ilmavõrgust, kes oskab  vaadata. Marine Le Pen lubab lahkuda nii Euroopa Liidust kui NATO-st. Baltimaadele ta appi ei tuleks. Nii ta oma intervjuus ütles.

Väikese imedemaa suur ime – kohtunikud mõistavad õigust naabermaa (Rootsi) seadustejärgi. Need on paremad kui enda omad. Oma kohtusaagast meie lehte pika loo kirjutanud Aarne Pernik kaotas kohtus, sest Eesti Vabariigi kohus mõistis õigust seekord Venemaa seaduste järgi. Eesti seaduste järgi oleks Aarne Pernik võitnud, nüüd võitis välisfirma. Ah-ah-ahaa! Kellelgi on ehk lõbus, aga tal tuli maksta välisfirmale kohtukulud – mitukümmend tuhat eurot. Mida sellisest riigist arvata? Mida sellistest kohtunikest arvata? Mis nendest kohtunikest sai? Neist saavad ülemkohtunikud ja presidendid, kes süüdistavad neid, keda nende tegevus imestama paneb, võimude lahususe rikkumises. Kõige kõrgematele ametikohtadele on jõudnud inimesed, kellel pole aimugi, mis on võimudelahusus.

Kui aparatšikud Andrus ja Jörgen istuvad eraldi laudadetaga, need lauad on kahes eraldi kabinetis ja kabinetid on kahes eraldi majas, mis ei asugi üldse ühel ja samal tänaval, ja võtavad Brüsseli ametnikelt vastu käske, siis võib see kõrvalseisjale tunduda kui suure lahususena tahes, aga võimude lahususega ei ole sellel mingit pistmist. Sellepeale tahaks lugeja vahele öelda, et võimude lahusus on kirjas meie põhiseaduses. Põhiseaduses on kirjas võimude lahusus mitte sellepärast, et Eesti riigis oleks võimude lahusus, vaid sellepärast, et need, kes põhiseaduse kokku kirjutasid ei teadnud samuti aru, misasi on võimudelahusus. Miks ma nii arvan? Arvan, sest selle asjaolu võib ülejäänud põhiseadusest välja lugeda niisama selgelt nagu neitsitähtkuju koos Jupiteriga praegusest kevadtaevast. Ma arvan eelnevale lisaks, et need „targad“ kohtunikud, kes endale üle ilma võimalikult häid ja õigeid seadusi otsimas käivad, koos ülemkohtunike ja presidendiga, tuleks üldsuse huvides paigutada kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi, selgitamaks välja, millest nad üldse aru saavad ja millest mitte, sest nad on oma riigist lollidemaa teinud. Kohtunikud panid toimeriigis kehtiva seaduse rikkumise. Halvem veel, sellega rikuti ka ühiskonnas levinud kõlblusnorme. Hea, et nad pole veel nende üle „kohut     mõistma“ hakanud, kes neid kritiseerivad. Võimude lahususega pole sellel seost. 

Meie lehe aprillinumbrist leiab lugeja Tiit Madissoni väga huvitava kirjatöö eestlase loomusest. Heiki Kortspärnalt on koguni kaks lugu: Eesti riigi imekohtunikest ja -ametnikest ning kuhjaga meile seni teadmata tõsiasju Eesti ajaloo       pöördelistest aegadest. Tõsiselt  huvitav! Head lugemist! Soovib „Rahvusliku Teataja“
toimetaja 

JAAN HATTO        
15. aprillil 2017 Velisel


0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP