MATTI ILVES : KIRI HARIDUSMINISTRILE
Lp. minister Mailis Reps!
Saadan teile kirjavahetuse võrdõigusvoliniku Liisa Pakostaga, see puudutab otseselt teie valitsusala. Nimelt meeste oluliselt madalamat haridustaset kui on naistel, see on tegelikult ülioluline probleem, sisuliselt poiste diskrimineerimine üldharidsuskoolis.
Ootaksin ka teie vastust ja selgitust, mida kavatsete selles vallas ette võtta.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
SEE KIRJAVAHETUS ON SIIN: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2017/03/matti-ilves-kiri-liisa-pakostale.html
Nüüd sain VASTUSE:
Vastus on väheütlev, paraku jäävad asjad nii nagu nad on. Räägitakse vaid utoopilistest lubadustest, et haridus peab olema selline, mis arvestab iga õpilase individuaalsust. Peab, peab, peab...
Ja üldse paistab see ministeerium olema täis erinevat sorti feministe, kes poiste hariduse vastu erilist huvi ei tunne.
Ametiisikutele kirjutamine näib olema mõttetu, vastuseks saab vaid ümmargust juttu.
Saadan teile kirjavahetuse võrdõigusvoliniku Liisa Pakostaga, see puudutab otseselt teie valitsusala. Nimelt meeste oluliselt madalamat haridustaset kui on naistel, see on tegelikult ülioluline probleem, sisuliselt poiste diskrimineerimine üldharidsuskoolis.
Ootaksin ka teie vastust ja selgitust, mida kavatsete selles vallas ette võtta.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
SEE KIRJAVAHETUS ON SIIN: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2017/03/matti-ilves-kiri-liisa-pakostale.html
Nüüd sain VASTUSE:
Tere,
Suur tänu pöördumise eest ja olulisel teemal muret tundmast!
Haridus-
ja teadusministeeriumi jaoks on äärmiselt tähtis, et kõigil õpilastel,
sõltumata soost, rahvuskuuluvusest, elukohast vm lapsest
sõltumatust asjaolust oleks võrdsed võimalused saada hea haridus.
Soolise ebavõrdsuse kohta on põhjalikku uurimistööd teinud teadlased
Tiiu Kuurme ja Gertrud Kasemaa. Oma uurimuses selgitavad nad ka seda,
miks on tüdrukute ja poiste olukord tihti erinev ning
kasuks ei tule see kummalegi. Lahendus ei ole samas kindlasti poiste ja
tüdrukute eraldamine. Kool peab olema ju siiski elulähedane ning elus,
nagu me teame, töötavad, suhtlevad ja elavad mehed ja naised ikka koos.
Küll aga on oluline, et õpetaja kui professionaal
ei kultiveeriks soostereotüüpe, mis mõlemale sugupoolele kahjulikke
tagajärgi toob (sh teie poolt tõstatatud probleem poiste suuremast
väljalangevusest põhikoolist ja vähem kõrghariduse omandamine). Viidatud
uuringu tulemuste ja teiste temaatiliste artiklitega
saab tutvuda siin:
http://www.enu.ee/lisa/468_ Kas_opilased_voi_poisid_ja_ tydrukud_Artiklikogumik.pdf. Kui Teil on teema vastu suurem huvi, siis võite lugeda ka näiteks intervjuud uuringu tegijatega:
http://www.postimees.ee/ 3575377/uuring-ootused- poistele-ja-tudrukutele- erinevad-nagu-oo-ja-paev ning Tiiu Kuurme kokkuvõtliku käsitluse leiab siit: https://www.muurileht.ee/ poisid-saavad-andeks/.
Haridus
peab olema selline, mis arvestab iga õpilase individuaalsust, lubades
tal just tema potentsiaali avastada ja parimal viisil
realiseerida. Sellel põhimõttel tuginevalt tuleb kavandada ka
õppeprotsess ja kujundada koolikultuur. Tegu on põhimõtetega, mis
pärinevad juba 20. sajandi alguse Eesti haridusuuendajatelt ning leiavad
kajastust ka tänases Eesti elukestva õppe strateegias 2020.
Sellega, sh viidatud õpikäsituse kirjeldusega, saab tutvuda siin:
https://www.hm.ee/sites/ default/files/strateegia2020. pdf.
Lisan ka viite ministeeriumi enda viimasele uuringule soolistest lõhedest hariduses:
https://www.hm.ee/sites/ default/files/haridusmin_ soolised_lohed_hariduses.pdf.
Loodan, et saate oma küsimustele vastuse.
Lugupidamisega
Mariann Rikka
Haridus- ja Teadusministeerium
Üldharidusosakond
Peaekspert
+3727350382Vastus on väheütlev, paraku jäävad asjad nii nagu nad on. Räägitakse vaid utoopilistest lubadustest, et haridus peab olema selline, mis arvestab iga õpilase individuaalsust. Peab, peab, peab...
Ja üldse paistab see ministeerium olema täis erinevat sorti feministe, kes poiste hariduse vastu erilist huvi ei tunne.
Ametiisikutele kirjutamine näib olema mõttetu, vastuseks saab vaid ümmargust juttu.
1 kommentaari:
Paraku kõrgete ametiisikute juures torkab silma, argumendiresistensus nende väidete suhtes, mis poliitkorrektsusest erinevad. Kui muud üle ei jää tuleb naistelt võtta kõrghariduse omandamise võimalus, mida neil ei olnud ka XVIII ja XIX sajandil. Nagu kirjavahetuse vastustestki ilmneb, ei ole mõtet koolitada juba algselt rumalaid inimesi, ühiskonnale on see lausa kahjulik. See on nagu vanasse arvutisse mahuka prog-i installimine, mida see arvuti välja ei vea.
Postita kommentaar