Arvamus: Kuni Eestis käib sõda, on eestlased Soomes nagu pagulased
Eestlased käituvad Soomes nagu pagulased: elukoht
on küll Soomes, aga hing ihkab tagasi Eestisse. Põhjus on selles, et
Eestis käib juba mitukümmend aastat sõda kahe erineva
ühiskonnakorralduse vahel.
See on üldteada, et Eestist ei minda Soome selleks,
et seal elada. Põhjus on selles, et Eestis on sadu tuhandeid
hammasrataste vahele jäänud inimesi, kel pole muud võimalust, kui Soome
minna. Kas siis selleks, et maksta kodulaenu, elatist, võlga, sööta
lastel kõht täis, pidada üleval puudega last või lihtsalt koguda raha
selleks, et omale Eestis elamine soetada.
Eestit võib võrrelda sõjatandriga, kus eelmine
ühiskonnakorraldus kokku kukkus, aga uut pole suudetud veel üles
ehitada. Sõja tõttu on Eestis sündivus juba mitukümmend aastat poole
madalam kui tavaliselt, nii nagu eelmise sõja ajal. Aga erinevalt
eelmisest sõjast on praegune kestnud juba mitukümmend aastat ja lõppu
pole näha. See on ka põhjus, miks eestlasi lahkub üha oma kodumaalt ja
asub elama välismaale, põhiliselt Soome. Plaan on ajutine, aga elu
näitab, et ajutised asjad on kõige kestvamad.
Soome läinud eestlasi ühendab teadmine, et ükskord
lähevad nad Eestisse tagasi. Sama mõttelaad on pagulastel. See raskendab
omakorda eestlaste sulandumist Soome ühiskonda: nad vaatavad Soomet kui
ajutist elukohta, kust lahkutakse niipea, kui asjad Eesti paremaks
lähevad. Eestlased on Soomes kõige suurem välismaalaste grupp, aga kõige
vaiksem: nad ajavad oma asja ja soomlaste tegemistesse nina ei topi.
Ühelt poolt on see soomlaste jaoks hea ja turvaline, aga teiselt poolt
suureneb passiivsete inimeste hulk, kes küll Soomes elavad ja
soomlastega sama õhku hingavad, aga laiemalt elus kaasa ei löö.
Passiivsuse tõttu on eestlased Soomes alaesindatud: erinevalt mitmetest
teistest rahvusgruppidest pole eestlastel oma inimesi volikogudes ja
parlamendis. Alaesindatus omakorda võimaldab eestlasi petta ja tüssata.
Eesti valitsus siin samuti kaasa ei aita: Soome läinud eestlasi
vaadatakse ja koheldakse nagu mugavuspagulasi, kuigi paljud neist toovad
oma raha Eestisse.
Teadaolevalt elab Soomes kas püsivalt või ajutiselt
ligi 150 000 eestlast. Nad ehitavad üles Soome majandust ja ühiskonda,
annavad tohutu panuse. Pole saladus, et näiteks ehitustel kõlab
valdavalt eesti keel. Erinevalt soomlastest on eestlased valmis tegema
pikki tööpäevi. Ohverdama töö nimel oma tervise. Soome busse ja taksosid
sõidavad eestlased. Koristusfirmad on eestlaste päralt. Suurt osa Soome
majandusest käitavad noored ja täies elujõus eestlased.
Iga Soome läinud eestlane on korvamatu kaotus Eesti
jaoks. Aga Eesti pole võimeline inimesi kinni hoidma, sest käib sõda.
Millal siis asjad Eestis paremaks lähevad? See on, nagu öeldakse miljoni
dollari küsimus, mille vastus ei tea kahjuks mitte keegi. Kunagi oli
jutt, et Eesti jõuab Soomele järele paarikümne aastaga. Nüüd on
paarkümmend aastat möödas, aga vahe on endiselt väga suur. Järgmine
prognoos on, et Eesti jõuab Soomele järele 50 aastaga. Paljud tänased
tööinimesed seda aega kahjuks tõenäoliselt ei näe. See on ka lahkumise
põhjus.
0 kommentaari:
Postita kommentaar