Paavo Kivine. Arvajate aeg

Helistas tuttav ja ütles, et teda kutsuti arvamusliidrite kokkusaamisele. Ta hääles oli tunda nõutust. Õnnitlesin teda ja lisasin lohutuseks järgmist.

Esiteks on ainult täppisteadustes vaja midagi teada. Nn. pehmetes distsipliinides, nagu näiteks riigi juhtimises, piisab täiesti arvamisest. Ühed arvavad heaks, ülejäänud võtku heaks.

 

Teiseks on semantiliselt vale öelda „arvamusliidrid”. Liidreid saab olla ainult üks. Võtame näiteks Põhja-Korea. Kes seal täna natukenegi liidri moodi, on hommepäev surnud.

Aastate eest levitas üks arvamusliider oma sõnumit plankudel ja majaseintel. Ta kirjutas: „Haiguste ravi. Kontrollitud.” Nüüd on igal kodus isiklik plank, kust maailma tarkust saata. Selle haiguse ravi enam ei kontrollita.

Varem oli nii, et teadmiste omandamiseks tuli uurida raamatuid, nende ilmutamisel aga viidata algallikale. Ehk siis: „Nagu ütles juba Platon… Lenin… Tammsaare…” Enam mitte, selle trendiga on lõpp. Tänase arvamusliidri tarkus, millega ta turule tuleb, on täies ulatuses kusagilt sisse vehitud.

 

Selleks pole vaja muud, kui sisestada arvutisse märksõna, sorida avanenud kraamis ja võtta sealt sobiv tarkus mõnelt selliselt, keda keegi ei tea ega tunne. Ühe näpuliigutusega teete võõra kraami enda omaks. On teil ikkagi soov mõni nimi sekka poetada, siis mõelge see välja. Samal näpumeetodil töötavad teie kolleegid pealinna tänavatel – võõrast taskust oma taskusse. Doktoritöidki kirjutatakse nüüd nõnda.

Nii relvastatuna võite julgelt minna igasse ajurünnakusse, näiteks telesaatesse. Seal kasutage kehakeelt. Kindlasti tuleb keegi lagedale uudisega, et vesi on märg. Seepeale noogutage hoogsalt, mis tähendab, et teie ütlesite seda juba aastaid tagasi. Pakub aga mõni oponent välja teile võõra väite, et vesi on hoopis H₂O, siis ärge ehmuge, vaid vangutage pead. See jätab mulje, et asi on diskuteeritav. Nii pole te veel öelnud midagi, kuid juba olete loonud endast teadjamehe kuvandi. Järgmises saates ootab teid strateegilise mõtleja tool.

 

Lehtedelgi on omad arvamusliidrid. Kord aastas korjatakse nad kokku, antakse süüa-juua ja tehakse pilti. Ühesõnaga, lastakse tunda end tähtsana. Selles mõttes ollaksegi tähtsad, et nende lobaga saab täita reklaamist üle jäänud lehepinda.

Augustis kogutakse arvamusliidrid Paidesse, et pidada seal mokalaata. Eestimaa südames toimuv meeleparandusüritus on suurim pärast prohvet Maltsvetti, kes Sillaotsa kõrtsist tulles rääkis rahvale, kui halb on siin ja kui palju parem mujal. Nüüd on jälle sama jutt.

Neil talgutel räägitu peale ei muutu midagi. See ei olegi eesmärk. Eesmärk on jätta mulje, et mis öeldud, see ka tehtud. Lisaks saame pildi meie eliidi vaimsest tasemest.

 

Küll on arusaamatu, miks koguneb see inimvägi Paidesse, kui neid ometi pikisilmi oodatakse mõnekümne kilomeetri kaugusel Müüsleris, kuhu just selliste ürituste tarvis rajati euroraha toel Kilplaste küla. Brüsselis võidakse arvata, et jälle on abiraha tuulde lastud.

 

Allikas: https://huikajad.blogspot.com/2018/07/paavo-kivine-arvajate-aeg.html