RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 10. juuli 2018

Uno Kaskpeit: uus seadusemuudatus hävitab Eesti riigikaitse ja sisejulgeoleku

Uno Kakspeit (erukolonel)

12. juunil 2018 oli kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogu saalis. Kaks päeva hiljem võeti aga nimetatud Eesti riigi tuleviku jaoks äärmiselt kahjulik seadus aga juba vastu. 

Millise seadusemuudatusega oli tegu ja miks see on meie riigikaitsele ohtlik?

Antud seaduse eelnõu nägi ette, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist tegevteenistusse ja politsei teenistusse asuvatel inimestel kaob ära vanusepiirang ning kaob ära ka praegune nn eripension. Need inimesed lähevad tavalise vanaduspensioni süsteemi alla ja pensioni hakkavad saama alates 65ndast eluaastast. Õiguskomisjonis arutati seda eelnõu pikalt. Komisjoni istungitel küsisin pidevalt Kaitseministeeriumi esindaja käest, et esitataks komisjonile meie naaberriikide Soome, Läti, Leedu ja Poola tegevteenistuses olevate isikute vanuse ja pensionite erisused. Kahjuks seda infot ja ülevaadet komisjoni ei esitatud. Suheldes oma Soome kolleegidega tean, et Soomes on tegevteenistuses olevatele isikutele meiega praegu kehtivatele vanusepiirangutele sarnased nõuded. Kahjuks Soomes ei nimetata seda „eripensioniks“ vaid väljateenitud aastate pensioniks.
Nõuded füüsilise vormi osas on kõigile ühesed ja kui 60-aastane rühmaülem ei ole suuteline neid täitma, siis peab teenistusest lahkuma, kuid pensioni hakkab saama alles 65-aastaselt. Inimene, kes on kogu elu tegelenud kaitseväe teenistusega, peab hakkama õppima tsiviilametit, et pensionini ära elada. 12. juunil 2018 selle seaduse eelnõu teise lugemise lõpus andsin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt üle antud seaduse katkestamise ettepaneku. Enne mind esines Ants Laaneots kriitilise sõnavõtuga selle seaduse eelnõu suhtes. Alljärgnevalt toon ära oma sõnavõtu seoses antud eelnõuga:

„Me oleme täna tõsisel teelahkmel eelnõuga 447. Ma ei olegi veel aru saanud, kes on need geeniused, kes sellise kirjatüki kokku on pannud. Komisjonis on selle eelnõu kallal päris palju arutatud, kuid ma pole kunagi vastust saanud sellele, kelle või millise meie lähedal asuva riigi eeskujul on see valmis vorbitud. Ja nagu ennegi oli juttu, et olen mitu korda avaldanud soovi, et Kaitseministeerium teeks ülevaate Soome, Läti, Leedu ja Poola tegevteenistuses olevate inimeste vanusepiiridest ja muudest erisustest. Kahjuks tänaseni ei ole seda komisjonile esitatud. Me asume nende riikidega kõik sarnases geopoliitilises olukorras. Meil on üks rahutu naaber, kes ajaloo jooksul on meid kõiki ahistanud. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas on 60-aastane rühmaülem võimeline koos noortest meestest koosneva rühmaga maastikul ühte jalga käima ja jooksma või kuidas suudab 60-aastane patrullpolitseinik tänaval korda valvata ja paharette taga ajada. Teine naeruväärne asi on tegevteenistuses olevate meeste puhul tunnistada kehtetuks ettevõtluses osalemise ja äriühingutesse kuulumise piirang ning piirangud töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist. Mis juhtub siis, kui Võrus teenistuses olev kaitseväelane, kellel on mingi äriühing, suunatakse teise kohta teenistusse, näiteks Tapale või mujale, mis saab inimese ärist ja tööst oma firmas?

Need on tõsised küsimused, mida ei ole küll kaine mõistusega analüüsitud ja naabrite olukorraga võrreldud. Juba praegu ei saada mitmeid aastaid sõjakooli planeeritud 50 õppekohta täis komplekteeritud ja piirivalvetööle on nõus minema ainult 1/3 koolis olevatest õppuritest. Piirivalveõppest ei ole üldse mõtet rääkida, sest see on kokku löödud politseiõppega ning piirivalve õppeaineid on 30% vähendatud ja politseilisi õppeaineid selle võrra suurendatud. Võin teile kindlalt öelda, et peale 2020. aastat kukuvad eespool nimetatud koolid lõplikult kokku, sest sinna ei lähe enam keegi. Piirivalve on hea näide, kuidas geeniused oma enese tarkusest hävitasid selle organisatsiooni ja liitsid selle politseiga. Meie eespool nimetatud naabrid ei ole keegi sellise rumalusega hakkama saanud ja nad ei mõtlegi selle peale.

Riigikontrolli aruanne Politsei- ja Piirivalveameti kohta Riigikogule 19. aprillist 2016 ütles, et 2016. aastal oli asutuses tööl umbes 5000 inimest, seda on tuhande võrra vähem kui 2010. aastal. Isegi Politsei- ja Piirivalveameti suuruse organisatsiooni jaoks on selline vähenemine suur. Riigikontroll prognoosis ka PPA personali muutusi kuni aastani 2025 ja see analüüs näitas, et tegelikult on asutus hädas. Töötajaskond väheneb märgatavalt edaspidigi järgnevate aastatega üle 1700 inimese võrra. Otse välja öeldes tähendab see, et PPA ei suuda tulevikus enam neile pandud ülesandeid täita. See on probleemiks praegu, aga muutub lähitulevikus veel hullemaks ja see pole ainult minu, siinse ettekandja mure. Antud lõik on väljavõte Riigikontrolli auditist, mis oli suunatud teile, armsad kolleegid.Võime olla kindlad, et isad ja vanaisad oskavad lastele väga hästi selgitada, mis neid ees ootab, kui keegi neist peaks soovima endale valida kaitseväelase või politseiniku eriala. Selle tulemusel kukub Eesti riigikaitse ja sisejulgeolek lähitulevikus kokku. Mul on ainult üks soovitus teile, et jätke see nupuvajutuse hetk hästi meelde ja kui tuleb aeg, et siit Eestimaalt jalga lasta, siis saate enne minekut peeglisse vaadata ning tunnistada endale, et jah, ka mina vajutasin poliitiliselt suunatult valet nuppu. Kahjuks ei ole ka enam piirivalvet, et anda neile korraldus ainult naised ja lapsed üle piiri lubada, sest see organisatsioon on selle saali kaasabil juba ammu lammutatud.

Praegune olukord näitab väga hästi, et kellelgi on väga kiire antud eelnõu läbisurumisega, sest täna on teine lugemine ja juba ülehomme on kolmas lugemine. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel annan üle antud eelnõu katkestamise ettepaneku. Leian, et antud küsimusega tuleb siiski veel tegeleda ja analüüsida naabrite olukorda, mitte kiirustada lammutada meie riigikaitset ja sisejulgeolekut.“

Kes hääletasid saatusliku seadusemuudatuse poolt ja kes olid vastu?

Antud seaduse eelnõu lugemise katkestamise poolt oli 17 saadikut ja vastu 42 saadikut. Väike lootus jäi 14. juunil toimuva lõpphääletuse peale. Mõtlesin, et inimestel on aega mõelda ja ehk tuleb mõistus pähe. Kahjuks neljapäeval oli olukord veel kurvem, sest selle seaduse eelnõu vastuvõtmise vastu oli vaid 13 saadikut (2 Vabaerakonnast, 5 Reformierakonnast ja 6 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnast, sest üks oli välislähetuses). Seaduse eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 53 saadikut. Enamus IRL-i, sotside ja keskfraktsiooni saadikuid toetas seda seadust. Lisaks eeltoodule andis oma poolt hääle antud seaduse eelnõule ka 8 Reformierakonna saadikut See näitab väga hästi, et Eesti riigikaitse ja sisejulgeolek ei huvita IRL-i, sotse ja keskerakonda ning enamust Vabaerakonnast ning Reformierakonnast.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2025. aastaks kukub meie riigikaitse ja sisejulgeolek kokku. Olen kindel, et siis tekib tõsine probleem sõjakoolis ja Sisekaitseakadeemias kadettide kohtade täitmisega.

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/uno-kaskpeit-uus-seadusemuudatus-havitab-eesti-riigikaitse-ja-sisejulgeoleku/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP