RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 24. juuli 2018

Eesti inimesed pelgavad sularahavaba ühiskonda

Paljud hoiavad sääste sularahas FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79 protsenti on sellele vastu. 

Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades, Lõuna-Eestis  ja üksi elavate pensionäride seas, selgub Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust.
Sularahast loobumise pooldajaid oli enam nede seas, kes teenisid üle 1000 euro kuus. Samuti nooremate (18–34aastased) elanike hulgas. Küll aga pooldab 57 protsenti inimestest kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2sendiste vähendamist raharingluses.

Uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud. 90 protsendi inimeste töötasu või pension laekub pangaülekandega, 4 protsenti Eesti inimestest saab sissetuleku ainult sularahas ja teist samapalju nii sularahas kui ka pangaülekandega.
3 protsenti vastanuist on ilma püsiva sissetulekuta ega saa ei töötasu ega pensioni. Küll saavad inimesed muid sissetulekuid, näiteks tulu asjade müügist ja üüritulu, mis laekuvad sularahas sagedamini kui regulaarsed sissetulekud. 2000. aastal sai sissetuleku (töötasu ja pensioni) ainult sularahas 30 protsenti elanikest.

 Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas,  12 protsenti on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena. Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58 protsenti maksavad sagedamini kaardiga ja 18 protsenti sularahas.
2000. aastal maksis igapäevaostude eest ainult sularahas 68 protsenti elanikest. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.

71 protsenti vastajatest teeb makseid kõige enam internetipanga kaudu. Umbes viiendik tasub arveid ka pangakontoris. Arveid makstakse vähesel määral ka teenusepakkuja kontoris ja postkontoris.
Maksete tegemisel peavad inimesed kõige olulisemaks mugavust, kuid ka hinda ja kiirust. Maksete kiirus on inimeste jaoks oluline – umbes kolmandik inimestest leiab, et pankadevahelised maksed peaksid liikuma 5 minuti jooksul. Kolmandik vastanutest leiab, et makse kohalejõudmine ei tohiks võtta kauem kui paar tundi.
Sularaha võtavad inimesed välja ülekaalukalt pangaautomaatidest. Lisaks võetakse sularaha välja pangakontorist ja poekassast vastanutest. Pangakontorit kasutavad keskmisest sagedamini väikelinnade elanikud (12 protsenti), poekassast võtavad raha välja sagedamini maa-asulate elanikud (7 protsenti).

Sissetulek laekub sularahas 7 protsendil inimestest, kelle hulgas on keskmisest sagedamini selliste perede esindajaid, kes teenivad kuus 200–400 eurot pereliikme kohta.
Sularaha kasutatakse peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus (59 protsenti vastanutest). Sularahas eelistatakse tasuda ka väikseid või eraisikutevahelisi makseid, samuti  kasutatakse sularaha lihtsalt harjumusest. Eraisikutevahelised sularahamaksed on enam levinud maa-asulates ja väikelinnades, kus ühtlasi väärtustatakse maksmise anonüümsust.
Sularahas hoiab sääste üle kolmandiku Eesti elanikest. 14 protsenti inimestest hoiab sääste sularahas selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 8 protsenti pangahoiuste madala intressitulu ja 6 protsenti pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu. 

Paari nädala eest teatas Eesti Pank, et majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris üheksa protsenti 6,6 miljardi euroni ning nende kasv on viimastel kuudel kiirenenud.
Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle: septembris oli selliseid peresid 67 protsenti, 2015. aastal 58 protsenti.
Tänavu septembris toimunud uuringus osales 964 leibkonda ning küsitleti elanikke vanuses 18–74. Uuringu tellis Eesti Pank.
Uuringu eesmärk on vaadelda muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides. Seekordne uuring keskendus Eesti perede maksetavadele. Eesti Pank on uuringut korraldanud alates 1998. aastast. Sel aastal viis uuringut läbi Turu-uuringute AS.

Allikas: https://majandus24.postimees.ee/4340225/eesti-inimesed-pelgavad-sularahavaba-uhiskonda
____________
Ja õieti teevad, sest ei ole vaja globalistidest pankuritele ja NWO-i jüngritele anda ülevaadet oma tuludest. NWOi puhul võetakse kasutusele ka konto sulgemine, kui inimestel on mingit kobinat kehtiva korra vastu. Nii lihtsalt tehakse kodanik täiesti lindpriiks!
M.I.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP