RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 6. juuli 2018

Vabadussõjalase tütar Evy Laamann Kalbus: EKRE paistab olevat liikumine, millest võib saada midagi suuremat

Jaak Madison külastas USA-s Bowie-nimelises väikelinnas elavat Evy Laamann Kalbust 2018. aasta mais.

USA-s Marylandi osariigis Bowie-nimelises väikelinnas elav 95-aastane energiast pakatav vanaproua Evy Laaman Kalbus on tõenäoliselt ainus elusolev eestlane, kes on isiklikult tundnud Eesti ajaloo suurkuju, karismaatilist vabadussõjalaste liidrit Artur Sirku. Evy isa oli Paul Laamann, vabadussõjalaste üks liidreid, ja seetõttu oli Sirk nende juures sage külaline.

Kuna tänavu augustis avatakse Eestis Artur Sirgule pühendatud mälestusmärk ning Evy on vabadussõjalaste mälestuse jäädvustamiseks andnud suure panuse – tema sulest on ilmunud raamat nii oma isast kui ka Artur Sirgust – siis külastas teda hiljuti Sirgu monumendi rajamise üks eestvedajaid Jaak Madison ning kinkis prouale monumendi vähendatud koopia. Ühtlasi palus Madison lühikest intervjuud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna jaoks.

Kuidas teie tervis on?
Tervisel ei ole häda tõesti midagi. Ma tahan just oma arstist lahti saada. Ma tahan talle ütelda, et ma ei taha temaga enam tegeleda.
Veel eelmisel aastal, 94-aastasena, sõitsite autoga ringi?
Jaa, sõitsin. Nüüd aga on auto garaažis. Otsustasin, et ei pruugi enam sõita.
Kui hästi te Artur Sirku mäletate?
Mäletan väga hästi. Tema oli siis suur mees ja mina väike tüdruk ning mina istusin tihti tema põlvel. Tal oli siis ka väikene ting-tang või selline mänguasi taskus, sest tal oli ka omal väike tütar kodus. Paljud vabadussõjalased käisid meil tihti külas ja ka Sirk, kuid Sirk oli minu lemmik.
Kuidas te nüüd 95-aastasena vaatate sellele, mismoodi Eesti riik pärast taasiseseisvumist on vabadussõjalastesse ja Artur Sirku suhtunud?
Mina arvan, et paljud vihkavad teda. Väga kõvasti vihkavad. Tol ajal [vaikival ajastul] küsiti kogu aeg, et kus Sirk on. Kuid üks endine vabadusvõitleja laskis ta välja [vangivalvur, kes aitas Sirgul 1934. aastal vanglast põgeneda]. Tal oli muidu ette nähtud hoopis teine tee põgenemiseks, kuid meri oli tormine ja ta läks läbi Läti. Läti kaudu Soome.
Kuidas hindate tänase valitsuse ja Riigikogu suhtumist vabadussõjalastesse?
Ma suhtun väga negatiivselt. Ma tean, et nad ei armasta vabadussõjalasi ja Sirku, sest nemad seisid vaba Eesti eest. Mitte ei olnud okupeeritud Eesti jaoks. Polnud diktatuurilise Eesti poolt, mida Päts [president Konstantin Päts] tegi. Kuid kui teie [EKRE] teete paremini, siis tehke paremini. Saate ühe hääle juurde.
Olete Donald Trumpi toetaja. Samas massimeedia räägib, et pea kõik naised toetavad Hillary Clintonit.
Mitte mina. Mina ei toeta Clintonit ja siin meedia eksib. Clintonitel on nii palju raha tehtud, et oleks vaja suurt kastiga autot. Kuid nüüd on seda kõike välja tooma hakatud, kust nad oma raha saanud on. Tal on üks fond, mis on mõeldud vaeste abistamiseks, kuid sealt ta ei andnud kunagi raha välja. See läks kõik tema kassasse ja seda kunagi ei uuritud. Nüüd on seda uurima hakatud. Miks seda varem ei uuritud? Varem polnud tuuleke õige. Nüüd on võimalik, et ta võetakse vastutusele. Seda räägitakse kõva häälega ja pole enam vaikselt teki all sosistamine.
Trump on olnud juba 1,5 aastat president. Mida siin Ameerikas tema reformidest arvatakse?
Tead, mina poleks iialgi tema fänniks saanud. Iialgi mitte. Ta on natuke hampelmanni moodi. Kuid mida ta on teinud, on sellele maale kasuks tulnud. Iga löök, mis ta annab, on hästi. Kui temaga midagi ei juhtu – ta pole enam nii noor inimene –, siis Ameerikast saab uus riik. Saab see riik, mis ta oleks pidanud olema. Kui see nii läheb, on see väga hea. Siis kolivad siit illegaalsed immigrandid minema. Hetkel tulevad Mehhikost immigrandid tuhandete kaupa ja kõiki ei suudeta kinni püüda. Nad toovad kaasa oopiumit ja muid narkootikume. Enamik, kes vangis istuvad, on just sealt maalt tulnud. Mõned on olnud vangis juba neljandat korda. Ameerika on väga kannatlik riik ja kes vähegi tööd teeb, saab siin elada. Ja elatakse hästi.
Minu eelmine abistaja oli sealtpoolt pärit, El Salvadorist, kuid mina ei kannatanud teda enam välja. Nad on nii nahaalseks muutunud, see on täiesti uskumatu. Minul oli ta kaks aastat ja lõpuks ütlesin talle, et ma näen teda vaid tulemas ja minemas, aga ma ei näe teda mitte kunagi midagi tegemas. Üks hetk ütlesin head aega ja ärge enam tagasi tulge.
Mis te Eesti poliitikast arvate?
Mina jälgin kogu aega Eesti poliitikat. Mul on interneti kaudu kogu aeg pilk peal. Just täna (17. mail) oli uudis, et Eesti president tuleb taas Ameerikat külastama.
Enne kui Trump võitis valimised, olid paljud meie tipp-poliitikud, sealhulgas välisminister, väga Clintoni-meelsed. Öeldi ka avalikult välja, et loodetavasti Clinton võidab.
Jumal tänatud, et teisiti läks. Kus tuuleke, seal meeleke, nii kiiresti on meelsus muutunud. Kuid EKRE, see paistab olevat liikumine, millest võib saada midagi suuremat.
Millal viimati Eestis käisite?
See oli 2012. ja 2014. aastal.
Kas on veel kavas Eestisse tulla?
Muidugi on, ma läheks kas või täna. Kuid ma olen juba liiga vana, et sõitma hakata.
Enne vaatasime koos televiisorist uudiseid parempoolselt telekanalilt One America News (www.oann.com). Kas see on põhiline kanal, kust te uudiseid vaatate?
Just, ma vaatangi kõige parempoolsemaid. See oli üks suur illusioon, et nii-öelda intelligents ja New Yorki inimesed toetavad Clintonit. Kui see oleks nii olnud, oleks Ameerika juba ammu Sorose tagataskus. Trump võib olla hampelmanni tõugu, kuid kui ta on hea hampelmann, on see parem kui mitte midagi.
Evy Laamann Kalbuse pikast ja põnevast elust saab lähemalt lugeda ajakirja Kultuur ja Elu 2013. aasta 1. numbrist. Internetis on artikkel kättesaadav aadressil: kultuur.elu.ee/ke511_kalbus.htm

 Artur Sirgu monument avatakse Järvamaal augusti algul
 Augusti algul avatakse Järvamaal Ambla kalmistu juures Eesti Vabadussõjalaste Liidu ühe juhi Artur Sirgu monument. Sihtasutus Mälestusselts „Artur Sirk” loodab ausamba hiljemalt juuli lõpuks üles seada ning ausamba pidulik avamine on plaanitud augusti algusesse, mil on Artur Sirgu surma-aastapäev.

Sirgu surmast möödus eelmise aasta 2. augustil 80 aastat, kuid selleks ajaks ei saanud monument rahapuudusel valmis. Nüüdseks on raha peamiselt niinimetatud kautuserahade arvelt siiski leitud ja pronksist monument on peaaegu valmis.
Ausamba kogumaksumus on ligi 36 000 eurot, millest 34 000 eurot on kogutud kahe aasta jooksul Riigikogust eraldatud regionaalsete toetuste finantsidest ning millest 2200 eurot on kogutud annetustena ligi sajalt eraisikult.

Ausamba autor on skulptor Ekke Väli, selle valab pronksi Bruno Kadak.
Mälestusseltsi „Artur Sirk” eesmärgiks on vabadussõdalaste tegevuse teadvustamine. Sihtasutuse asutajad ja juhatuse liikmed on Triin Kuusk ja Jaak Madison ning nõukogusse kuuluvad ajaloolane Jaak Valge, korporatsioon Sakala vilistlane Art Johanson ning ajaloohuviline Daniel Mereäär.

 LUGEMISSOOVITUS: Evy Laamann Kalbus, „Tõde ei põle tuleski”, 2013

1922. aastal Võrus sündinud Evy Laamann Kalbus on pannud raamatukaante vahele nii Paul Laamanni kui ka Artur Sirgu elu. 2013. aastal ilmusid mõlemad raamatud kordustrükina pealkirja all „Tõde ei põle tuleski“.

Esimene osa, alapealkirjaga „Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused. Paul Laamann, reserv-kapten vabadussõjaaegse kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülem” on pühendatud autori vanematele. Teos algab Paul Laamanni 1936. aastal Tallinna Keskvanglas kirjapandud mälestustega. 1930. aastate alguses oli Laamann vabadussõjalaste liikumise üks asutajaid ja juhte. 1935 süüdistati teda riigipöörde ettevalmistamises ning kohus mõistis ta 20 aastaks sunnitööle kõigi õiguste kaotamisega.

Suurema osa vanglas veedetud ajast viibis ta üksikkongis Tallinna keskvanglas. Seal pani ta kirja ka oma sõjamälestused, mis on antud raamatu aluseks. Raamatu haaravamaid peatükke on Evy Laamanni reisikiri sellest, kuidas ta 1973. aastal okupeeritud kodumaad külastas.

Mälestusteraamatu teine osa kannab alapealkirja „Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu” ja sellega soovib autor tuua varjust ja mahavaikimisest välja ning uute põlvkondade teadvusesse eesti ajaloo suurkuju, karismaatilise rahvajuhi Artur Sirgu. Eesti kaotas oma vabaduse 1934. aastal, kinnitab Evy Laamann, kellel on vabadussõjalaste liikumisest ja selle mahasurumisest isiklikud mälestused.

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/vabadussojalase-tutar-evy-laamann-kalbus-ekre-paistab-olevat-liikumine-millest-voib-saada-midagi-suuremat/
_______________
 Ausamba avamine lükkb edasi Muinsukaitse Ameti vahelesegamise tõttu! Jaak Madison kinnitab, et ausammas avatakse igal juhul 25. septembril, et tähistada sellega väärikalt Artur Sirgu 118. sünniaastapäeva. “Ausammas on põhimõtteliselt valmis, veel tehakse vaid viimaseid viimistlusi. Samuti on Muinsuskaitseametile esitatud uus taotlus uue asukoha paigaga, mis samuti on väga sümboolse tähendusega koht: Sirgu vanemate kalmu juures ja allee ääres. Avamisele eelnevalt teavitame kindlasti ka avalikkust ja garanteerime suurema teavitustöö sellest sündmusest.”
M.I.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP