Juri Toomepuu: President Trump ja Eesti julgeolek

Eesti püsimiseks vaba riigina mida valitsevad eestlased on Trumpi toetus ja ta edu USA presidendina olulise ja elulise tähtsusega. Eesti kaitsele muutus NATO liikme staatus kasulikuks kui USA relvajõudude üksused Eestisse naasid. Enne seda oli NATO lepingu 5 lõigu rakendamine Eesti kaitseks vaevalt usutav, aga siiski kasulik, bluff. Kui rünnakus Eestile hukkuks aga USA või teiste lääneliitlaste sõdureid, siis on vasturünnak niivõrd tõenäoline, et Putin ei julge rünnakuga riskeerida. Vene vilets sõjavägi võib küll saavutada edu samataolise Ukraina sõjaväe vastu, aga Putin saab aru, et USA ja NATO vastu ootaks teda ja ta sõjaväge kindel häving.

USA panus Euroopa kaitsele, Pax Americana, hoidis ära Stalini ja ta järglaste Nõukogude impeeriumi naabrite anastamise katsed ja tuumasõja 70 aasta jooksul. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist kadus vajadus tugeva NATO jaoks, aga Putini selgelt väljendatud ja tegudega tõestatud soov taastada Vene kurjuse impeeriumi „hiilgus“ -- kelle muu kui oma naabrite arvel, on taastanud ka vajaduse Euroopat ja maailma Putini vallutuskatsete vastu kaitsta. Putin on suutnud muuta Venemaa jälle autokraatlikuks riigiks ja käivitanud Vene impeeriumi „hiilguse“ taastamise esiteks Gruusiale kuulunud Abhaasia ja Lõuna Osseetia vallutamisega ja seejärel sõja alustamisega Ukraina vastu, Krimmi anastamisega ja Ukraina territooriumi okupeerimisega.

USA Teise Maailmasõja järgse Marssali plaani ja hilisem toetus Euroopale on kahjuks muutnud paljud Euroopa riigid USA maksumaksjate abi sõltlasteks -- teiste kulul on mõnus elada. Kuigi Euroopa riigid on tänapäeval enamasti jõukad, täidab ainult viis kaheksakümne üheksast NATO liitlasest oma lepinguga sätestatud kohustuse kulutada vähemalt 2% oma sisemajanduse koguproduktist riigikaitseks. USA kulutab aastas peaaegu kaks korda rohkem, 628 miljardit dollarit, võrreldes kõikide teiste NATO liitlaste 312 miljardiga. Eesti on oma kohustust ausalt täitnud, aga fakt on see, et Eesti aastane 2,1 protsendi kulutus on väiksem kui USA poole päeva SKP. Ka kogu Euroopa Liidu aastane SKP (17 triljonit) on väiksem kui USA maailma kõige suurem SKP (19 triljonit).

Kuigi USA president Trump kinnitab, et ta hoolitseb eelkõige USA eest, on ta maailma kõige võimsa riigi juhina võtnud endale ka vaevaks luua Euroopale Putini agressiooni vastu tõhus kaitse. Hiljutisel NATO riikide juhtide koosolekul Brüsselis kordas ta oma varasemat nõuet, et kõik liitlased hakkaksid oma lepingus sätestatud kohustust täitma. Seekord, Reutersi uudiste agentuuri andmetel, ähvardas ta kinnisel koosolekul, et kui kaitsekulutusi ei hakata järgmiseks aastaks tõstma, „läheb Ameerika oma teed“. Sellele järgeval erakorralisel koosolekul 12 juulil, lubasidki teised NATO liitlased hakata oma kohustusi täitma ja jõuda 2 protsendini SKPst aastaks 2024. Sellele järgneval pressi konverentsil teatas Trump, et 33 miljardit dollarit kulutatakse täiendavalt lähemate aastate jooksul ja kinnitas, et NATO on nüüd „väga ühtne, väga tugev, ilma probleemideta.“

NATO tippkonverents mõistis hukka ka Putini Krimmi vallutamise, kohtus Ukraina ja Gruusia presidentidega ja otsustas pakkuda liikme staatust Makedooniale, kui too lahendab oma piiritüli Kreekaga.
Kõik see peaks tegema selgeks Putinile, et ta plaanid taastada Stalin-aegne Vene impeeriumi „hiilgus“ sõjalise rünnakuga NATO riikide vastu ei õnnestu ja kärpima ta suurushullustust. See muidugi ei tähenda, et ta ei üritaks teha kõik mida ta suudab, et võidelda NATO vastu muude vahenditega ja teha ka teistele Venemaa naabritele „Ukrainat.“
Vene ametlik, 25 detsembril 2014 presidendi poolt kinnitatud, militaar doktriin (PR.-2976) väidab, et nende peamine risk on NATO, eriti NATO struktuuride toomine Vene piiril asuvatesse NATO liikmesriikidesse. Seetõttu teebki Putin mida suudab NATO kahjustamiseks, mis omakorda vajab USA ja Trumpi kahjustamist. Seda ta on teinud kõige edukamalt „Vene kaasmaalaste“ fiktsiooni abil, mis nõuab, et naaberriikides elavad venelased oleksid lojaalsed Venemaale, mitte oma kodumaale. See aitas tal anastada Krimmi ja okupeerida Ukrainat ning moodustab ka ohu Eestile. See oht asub Eesti piirides. Eestis on “vene kaasmaalased” suutnud valida eestivaenulikke Putini toetajaid riigikogusse ja saatnud neid isegi Euroopa parlamenti. Nad toetavad Putini eesmärki taastada Stalin-aegne Vene impeeriumi “hiilgus”– kelle muu kui Venemaa naabrite arvel.
On arusaadav, et Eestis elavad „vene kaasmaalased“ kes toetavad Putini püüdlusi taas anastada Eesti siunavad NATOt, USAd ja Trumpi. Kahju on aga näha, et ka mõned eestlased, kes usuvad, et eestlastel on õigus jääda peremeesteks oma põlisel kodumaal, nagu näiteks Teabeleht.com veebilehe toimetaja Andres Inn, hurjutab Trumpi Teabelehe veergudel. Tema teeb seda arvatavasti mõtlematusest.

Palju kahtlustäratavam on see kui Eesti Vabariigi riigikogu või valitsuse liikmed peavad vajalikuks Trumpi rumalaks, sõgedaks ja harimatuks sõimata nagu tegi praegune kaitseminister Jüri Luik. Kahtluseid tema motiividest lisab see, et Luik aitas Moskvas Lennart Merel sõlmida nn juulilepped mis põlistasid Eestisse 20 000 punaarmeelast ja 2 000 julgeoleku agenti, koos perekondadega 100 000 eriti Eesti-vaenulikku venelast. Ta suursaavutus välisministrina oli tõmmata varasem, tavapärane 12 miiline merepiir Keri saare juures 4 meremiili peale. Teatavasti asusid tollal Keri saare lähedasel paesel merepõhjal meie vaenlase allveelaevade sidevahendid. Mu sellekohasele arupärimisele Riigikogus vastas ta, et seda kergem olevat riiki kaitsta mida lähemale vaenlane lasta!
Kui Luik süüdistas Trumpi ka Kremli huvide kaitsmises võib arvata, et ta tegi seda eesmärgil hajutada kahtlusi ta enda suhtes.

Loodetavasti pole Eestis asuvate Trumpi ja NATO vastaste kriitika kõigutanud Trumpi otsusekindlust toetada oma NATO liitlase Eesti kaitset meie välisvaenlase vastu. Sisevaenlaste vastu aga NATO kaitsekilp ei kaitse. Nende vastu peavad eestlased ise võitlema.
Sada aastat tagasi kutsus Eesti Iseseisvuse Manifest üles kõiki kodumaa poegi ja tütreid ühinema kodumaa ehitamise pühas töös ja kinnitas, et meie esivanemate higi ja veri nõuavad seda ja meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Kõiki kelle südametes põleb eestluse tuli, kohustavad lisaks meie esivanemate higile ja verele meie Vabadussõja kangelased, meie Sinimägede sangarid, need Eesti vabaduse eest võitlejad kes Stalini röövlivägede vastu võideldes jäid truuks oma relvavendadele ja isamaale Ilmeni ja Volhovi külmast tardunud kamaral, need vabadusvõitlejad kes jätkasid võitlust kui nad nägid oma kaaslasi langemas Neveli soode tumedates mülgastes.

Eestlased kes usuvad, et eestlastel on õigus jääda peremeesteks oma põlisel kodumaal, kes tahavad, et püsiks Eesti Vabariik mis tagab Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, peavad aru saama, et kõige parem kaitse on valmidus kangelaslikuks võitluseks välisvaenlase vastu sõjatandril ja sisevaenlaste vastu rahvuspoliitilisel tandril.
Trumpi eesmärk on hoolitseda eelkõige Ameerika eest. Eestlaste eesmärk peab olema Eesti mida valitsevad eestlased. Selle eesmärgi saavutamiseks saab meid aidata kõige enam võimas Ameerika ja selle president Donald Trump.

Allikas: Facebook