Aju proovikivi tuleb viia koolide õppekavva!

Male muutmine õppeaineks oleks kasulik kogu ühiskonnale. Eriti majandussurutise aja ühiskonnale. Eriti Eestile. Ülemaailmse Maleliidu tänavune kongress sügiseses Tallinnas sobiks selle plaani läbisurumiseks ülihästi.

„Male on aju proovikivi.“ See Goethe tuntud ütlus kehtib nüüdisajalgi. Vahest rohkemgi kui Goethe eluajal. Sest majandussurutise oludes tuleb inimesel toimetulekuks, ellujäämiseks ajusid ragistada märksa enam kui headel aegadel. Malekombinatsioonid kanduvad siis tihtilugu ka pärisellu. Ja siis on hea, kui inimesel on aju malemängu abil kombineerimisvõimeliseks treenitud. Säärase ajuga inimene suudab arvestada kõiki asjaolusid, kõiki ohte ning valida parim jätk. Ta ei kuluta aega kasututele ettevõtmistele, vaid kasutab ära kõik võimalused, mis on käepärast, liikudes samal ajal sihikindlalt oma eesmärgi poole.

Seega on male meie ajal vägagi elulähedane nähtus, mitte aga mingi elukauge ja aegaraiskav ettevõtmine, millisena stereotüüpselt mõtlevad, pehmelt öeldes mitte eriti treenitud ajuga isendid seda kujutada püüavad.
Mida rohkem on kombineeridaoskavaid, treenitud ajuga inimesi, seda suurem on toimetulijate osakaal ühiskonnas. Teisisõnu: seda vähem on vaja kulutada vahendeid hättajääjate aitamiseks. Riigile, sotsiaalhoolekandele oleks see igatahes tohutu kokkuhoid. Allesjääva raha saaks kulutada millelegi muule, tõeliselt olulisele.

Kuidas suurendada kombineeridaoskavate inimeste hulka ja osakaalu ühiskonnas? Eks ikka malemänguoskuse muutmisega massiliseks. Parim viis seda teha on viia male kõigi astme haridusasutuste õppekavva.
Pole tarvis peljata, et uue õppeaine lisamine suurendaks õppurite niigi suurt koormust veelgi ja halvendaks nende hindeid teistes ainetes. Vastupidi, male õpetab aega arukalt planeerima ja kõiki võimalusi ära kasutama, samuti parandab mälu ja taipu.

Näiteks Armeenias on male täieõiguslik õppeaine juba tükk aega. Ja pole kuulda olnud, et armeenia noorte haritus oleks sellest kannatanud. Pigem vastupidi. Rääkimata juba sellest, et Armeenia malekoondis on võitnud kolmel korral maleolümpia ning saavutanud teisigi kõrgeid kohti, rahvusvahelise suurmeistri kraadiga maletajaid tuleb armeenlaste hulgast aga nagu Vändrast saelaudu.
Armeenias ollakse jõutud juba niikaugele, et kuulsate rahvuskaaslaste tippsaavutused innustavad noori malega tegelema juba ilma koolikohustusetagi. Eestis oli midagi sellist viimati Paul Kerese eluajal. Kuni „uue Kerese“ tulekuni peab malemängu põhilevitajaks olema meil niisiis riik.

Malel on veel üks suur eelis enamuse spordialade ees: ta on odav. Malelaud, -nupud ja -kell maksavad krosse, võrrelduna teiste spordialade varustusega. Samuti pole male mängupaiga suhtes nii valiv kui teised alad. Seega pole ei kohalikul ega riigivõimul alust tuua oma tavapärast ettekäänet: „Raha põle!“

Riigil on massilisest maleharrastusest muudki kasu: kui inimene tegeleb malega, siis ta ei lähe ula peale. Maletajate osalus vägivaldsetes kuritegudes on ülimalt vähetõenäoline. Tõsi, malemängust omandatud kombinaatorivõimeid võib inimene rakendada „valgekraede kuritegude“ sooritamiseks, kuid selle eest pole kaitstud keegi ka praegu. Küllap leidub sedalaadi kombinaatoreid näiteks Armeeniaski, kuid see pole sundinud Armeenia juhtkonda astuma ülitotrat sammu: eemaldama male koolide õppekavast. Sest massilisest maleharrastusest saadav käegakatsutav kasu kaalub võimaliku kahju kuhjaga üles.

Eesti võimud ei saaks pugeda ka ettekäände „Euroopa Liit ei luba!“ taha. Nimelt on - tänu eksmaailmameister Garri Kasparovi sihikindlatele jõupingutustele! - Euroopa Liidu juhtkonnaski kiidetud heaks kava igati soodustada male viimist koolide õppekavva. Male muutmist õppeaineks reklaamib ja jõudumööda ka rahastab Kasparovi nime kandev fond. Tänavu märtsis Eestis käies pidas Kasparov Tallinna ülikooli aulas sel teemal sütitava loengu. Kohal oli täismaja, õhustik lausa särtsus huvist.

Nõudlus on seega olemas. Nüüd ongi küsimus: kas Eesti võimud suudavad seda rahuldada?

Tänavu 30. septembrist 10. oktoobrini Tallinnas toimuv Ülemaailmse Maleliidu (pr. k. lüh. FIDE) kongress on suurepärane võimalus Eesti võimudele sellesuunalist survet avaldada. Loodetavasti jätkub Eesti Maleliidul ja kogu Eesti maleüldsusel taipu ja tarmukust see ülisoodne võimalus ära kasutada. Goethe malealast ütlust parafraseerides: FIDE kongress Tallinnas on Eesti maleüldsuse taiplikkuse ja tarmukuse proovikivi.

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja - ajalehe „Rahvuslik Teataja” - 20.-21. numbris (august-september/september-oktoober 2013) ilmunud kirjutis.

Autor on „Rahvusliku Teataja” peatoimetaja.

_________________

"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564