RAHVUSLANE

Rahvuslane

pühapäev, 27. oktoober 2013

EL ja põhiseadus

Seos põhiseaduse ja EL-i liikmelisuse vahel on problemaatiline kõigile uue Euroopaga liituvatele riikidele.
Riigi konstitutsiooniline süsteem väljendub põhiseaduses, ja põhiseadus seisab oma olemuselt rahvuskogust kõrgemal. Põhiseaduse põhimõtted on muutumatud. 

Põhiseadus on kõigi ülejäänud seaduste alus. Parlament ei saa kehtestada seadusi, mis oleksid põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse vaim ja põhimõtted on muutumatud. Üksikuid seadusi võib vajadusel muuta. Norra enda põhiseadus annab juhtnöörid, kuidas seda teha ning kaitseb ise end muutuste eest, mis oleksid rajatud juhuslikule enamusele parlamendi istungil või üldise arvamuse mööduvale mõttevälgatusele. Kaitse on kahekordne. Kõigepealt ei tohi põhiseadust muuta enne, kui parandusettepaneku esitamise järel on korraldatud referendum. Seega on hoolitsetud selle eest, et rahvas ise tegeliku seadusandjana saab võimaluse ning aja muudatust hinnata ja seda avalikult arutada. Teiseks sisaldab põhiseadus garantii, et selle muutmiseks on vaja kahte kolmandikku parlamendi häältest ning korraldataval referendumil sama suurt rahva toetust.

On lubatud muuta vaid üksikuid seadusi. Isegi üksmeelne parlament ei saa muuta põhiseaduse põhimõtteid ega vaimu. Põhiseadus kõrvaldab niisiis enamuse diktatuuri võimaluse ja tagab teatud demokraatlike õiguste muutumatuse ja püsimise. Isegi üksmeelne parlament ei saa tühistada sõna- ja trükivabadust, sest sel juhul tegutsetaks vastuolus põhiseadusega. Norra parlamendil ei ole õigust likvideerida demokraatiat ja kehtestada diktatuuri.

Põhiseaduses on seega osi, mida ei saa muuta parlamendi enamus ega ka rahvahääletus. Kui näiteks demokraatia kukutataks, tähendaks see kogu seadusandluse ja riigi kokkuvarisemist. Taoline olukord võiks tekkida ainult võimuhaaramise või revolutsiooni kaudu - olgu see siis verine või veretu.
Kõige kindlamalt on tagatud kahe Norra põhiseaduse pügala - 1. ja 49. - püsimine. Esimene kõlab nii: „Norra Kuningriik on vaba, iseseisev, jagamatu ja sõltumatu riik.” 49. on suunatud sisepoliitikale ja seadustab rahvavalitsuse. Rahvas on tegelikult ise seaduste andja. Parlamendis on vaid rahva poolt valitud esindajad.
Just need põhipügalad on vastuolus Norra liitumisega EL-iga. Ühinemisega on vastuolus kõige esimene paragrahv, mis väidab, et Norra on iseseisev ja sõltumatu riik. Taoline suveräänsusest loobumine, millest on juttu olnud, ei ole ju seaduslik? Kuidas rahvas sellele vaatab? Kas asi otsustatakse parlamendis või rahvahääletusel?

Põhiseadus annab vastuse neile küsimustele ja see on lihtne. Väikesi muudatusi tohib teha parlamendis kahe kolmandiku poolthäältega, kui rahvas on enne saanud referendumi abil öelda asja kohta oma arvamuse. Põhiseaduse põhimõtteid ja vaimu puudutavaid küsimusi ei tohi aga üldse teha. Niisuguste muudatuste tegemiseks ei ole olemas mingit legaalset vahendit.

THORALF GILBRANT

Alapeatükk raamatu „Euroopa Liit - metsaline või päästja?” (Rakvere 2002) peatükist „EL ja Põhjala poliitiline olukord” . Tõlkija teadmata.
Autor on Norra kirjanik.
Kirjutis ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 10. numbris (juuli-august 2012) rubriigis „Vaimuvara”.
__________________
"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP