Mart Helme: ehitame erakonda nullist üles

Mart Helme

Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe lugejate küsimustele vastab online-intervjuus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Tallinna linnapeakandidaat Mart Helme.

 xxx: Miks EKRE-l ei ole nüüd oma valimisnimekirja Viljandis, Valgas, Jõgeval ja teistes väikelinnades, kus rahvaliitlased on varem võimul olnud? 

Võtsime juba aasta algul vastu otsuse, et väiksemates kohtades, kus sisuliselt pole enam tegu ei opositsiooni ega koalitsiooniga, vaid kogu kohalik elu on opositsioon riigi valitsusega, kandideerivad meie inimesed valimisliitudes. Pärast Rahvaliidu sisulist hävitamist jooksid kõik, kes saama peal väljas, üle teistesse erakondadesse, eelkõige sotsidesse ja Keskerakonda. Järele jäi lihtliikmeskond, kes on äärmiselt lojaalsed eestluse ideaalidele, kuid kes vajavad organisatsioonilist tuge ja uusi liidreid. Sellepärast peamegi ennast uueks jõuks ja ehitame Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda tegelikult nullist üles. Vähem kui aastaga oleme käima saanud suured linnad, mida näitab meie pikkade nimekirjadega osalemine Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Riigikogu valimisteks kavatseme sama töö ära teha kogu Eesti ulatuses. Praegu liitub meiega aktiivselt uusi inimesi ja meeleolu on hea.

Tiit: Hr Helme, EKRE avaldatud varilinnavalitsuse kohaselt kavatsete linnapeana nimetada abilinnapeaks ehk teie otseseks alluvaks oma poja. Ma ei küsi, kas see on seaduslik, ilmselt teie arvates ongi, vaid et kas see siis ongi teie poolt lubatud eetilisem käitumine võrreldes teiste parteidega?
Minu poeg Martin on täiskasvanud inimene ja kolme lapse isa. Ta ei ole minu ülalpeetav või poliitiline ripats. Oleme poliittandemina tegutsenud juba tosin aastat ja Martin on ennast tõestanud iseseisva ja populaarse poliitikuna, kes paljudes küsimustes (näiteks majanduses) on minust kompetentsem. Ma ei arva, et tema kõrvale jätmine meie sugulussidemete pärast näitaks eetikat või seaduskuulekust. Isa ja poja soov teenida ühiselt oma rahvast ei saa olla ebaeetiline.

Olaf: Kuidas plaanite Tallinnas küttekulusid 20 protsenti vähendada, nagu lubasite?
Tallinna linn on küttetrasside omanik. Kui keegi väidab, et see pole linna jaoks jõupositsioon soojatootjate hinnapoliitika mõjutamiseks, siis ta kas ei saa aru või ei taha aru saada. Kui keegi arvab, et monopoolne tootja tegutseb napilt tootmiskulude piiri peal ja hinnas pole õhku, mida välja lasta, siis ta taas kas ei saa aru või ei taha aru saada, et monopol pigistab tarbijalt alati välja täpselt nii palju, kui lubatakse ja küsib veel juurde. Monopolidega võitlemine nõuab pooside võtmise asemel poliitilist tahet ja valmiolekut kakelda. Meil on see tahe erinevalt Partsist olemas.

Heino Käärd: Millistel alusteb põhineb Teie väide, et Eestis on raha küll? Kui see on nii, kas sellisel juhul ei ole osanud ja jätkuvalt ei oska Eesti võimuesindajad vahenditega oskuslikult ümber käia, et poleks sotsiaalset madalseisu? Kuidas Teie vahenditega ümber käiks, et Eesti muutuks sotsiaalselt jõukaks?

Eelmisel aastal teenisid välisomanikud kokku 1,4 miljardit eurot kasumit, millest umbes pool viidi riigist maksuvabalt välja. Eesti on osaline ESM ja EFSF samuti Kreeka ja Küprose abipakettides, millega oleme võtnud kohustusi mitme miljardi euro eest. Eesti välisabi maht on 0,7 protsenti SKTst (võrdluseks, kaitsekulud on 2,0 protsenti SKTst). Kui palju kulub raha Eesti Energia seiklustele Jordaanias ja Utah's? Milliseid summasid lastakse tuulde Estonian Airi majandamisel ja taskilate ning muude rahvusvaheliste seiklejate palkamisega? Evelin Ilvesele kuuluv Ärma talu ja E. N. Krossi Kõue mõis on saanud maksumaksjatelt sadu tuhandeid eurosid ilusate silmade eest. Robbie Williamsi konterdile maksis maksumaksja sadu tuhandeid eurosid peale. Samal ajal koondatakse päästeametnikke, suletakse koole, piiratakse arstiabi jutuga, et raha pole.
Meie maksustaksime kõigepealt välja viidava kapitali Eestist tuluna - summad on väga suured. Me lõpetame massilise raiskamise, mida sageli reklaamitakse «investeeringute» nime all, tegelikult on aga massiline maksumaksja raha suunamine poliitikute ärimeestest sõpradele. Me vähendame bürokraatiat ja riigi poolt inimestele pähe määritavaid sundteenuseid ning koormisi. Me asume võitlusse nii tavalise kui legaliseeritud korruptsiooniga Eestis. Saame seda teha, sest me ei võlgne kellelegi mitte midagi - peale valija.

Mnjah: Kui Eesti astuks Euroopa Liidust välja ja jääks siiski majanduslikul põhjusel EL-tsooni - kas see oleks reaalselt teostatav ja mis on teie arvamus selle kohta üldiselt. Kas Eestil on üldse mõttekas olla osa EList?
Eesti välja astumine Euroopa Liidust ei ole kahtlemata võimalik üleöö. Samas on meie hinnangul EL ületanud kriitilise piiri, kus liikmesriikide majanduslik ja poliitiline otsustusõigus ei ole enam Euroopa rahvaste käes, vaid väga kitsa poliitilise kliki käes, kes ei ole enam demokraatlike mehhanismidega kontrollitav. Meie hinnangul on praegusel kursil jätkamine ohuks eesti rahva säilimisele ja meie demokraatlikele vabadustele, aga samuti tegelikult ka meie jõukusele. Ühe võimalusena selle ohu kõrvaldamiseks tuleb kaaluda EList lahkumist. Samas on selge, et majanduslikult suheldakse ikka kõige tihedamini oma naabritega, meie meelest peaks meil säilima vabakaubandus Euroopa Majandusalaga ka juhul, kui me ei ole enam ELi liige. Meie meelest oli viga loobuda oma rahast ja me sooviks Eesti krooni taastada. Kui küsida, kui reaalne see kõik on, siis vaatame väikest Islandit, kes lõpetas läbirääkimised euroliiduga. Islandil ei ole naftat, erinevalt Norrast. Šveitsil ka mitte. Meil selle eest on põlevkivi, metsa, vett, põllumaad, head sadamad. Kuidas oma majandus peaks teenima oma inimesi, saab teada, lugedes 25 aasta taguseid argumente isemajandamise kasuks. Muide, paljud praegused tipp-poliitikud, kes väidavad, et me ilma eurorahata ei saaks päevagi hakkama, rääkisid siis teist juttu. Meie teadlased räägivad tänaseni sama juttu, ainult nüüd poliitikud neid ei kuula.

Põhjendage oma vastuseisu Eesti-Vene piirileppele, nii nagu seda praegu sõlmida kavatsetakse. Kas piirilepingu sõlmimist on võimalik kuidagi veel peatada?
Olen seda korduvalt teinud artiklites ja sõnavõttudes. Lühidalt: praegu kavandatav piirilepe on selges ja lepitamatus vastuolus meie põhiseadusega. Teiseks, ei valitsus ega riigikogu oma mandaati selle sõlmimiseks. Kolmandaks, see on meid teadlikult alandav ja meie järjepidevust õõnestav leping, mis teenib ainult Vene poole huve. Neljandaks, meid soovitakse panna vabatahtlikult loovutama vägisi vallutatud alasid, kusjuures me ei saa vastu mitte midagi. Meil ei ole selle lepinguga mingit kiiret, ootame veel 20 aastat.

Olete öelnud, et Tallinna ametiasutustes tuleb lõpetada venekeelne teenindamine. Millega seda põhjendate?
Sellega, et meil on keeleseadus. Sellega, et Eesti on eestlaste riik. Sellega, et Tallinn on Eesti pealinn. Sellega, et 22 aastat on venelastel aega olnud eesti keelt õppida. Sellega, et me ei hakka teenindama kõikvõimalikes keeltes euroliidu viljastavates tingimustes siia saabunud migrante ega pea tegema erandit ka okupatsiooni ajal siia tulnud migrantidele.

Kaja: Millest tuleneb teie partei hirm homoseksuaalide suhtes? Kas selline asi ei peaks olem iga inimese enda asi?
Meil ei ole hirmu, meile ei meeldi homoideoloogia agressiivne peale surumine. Oleme vastu selle propaganda tegemisele maksuraha eest. Selline asi peaks, jah tõesti, olema iga inimese enda asi, mis tähendab, et sellega tänavale tulla ei sobi. Lõppude lõpuks on Eestis sotsiaalministeeriumi andmetel kokku 248 homopaari. See on marginaalne osa ühiskonnast, kes ei saa oma tahet ja seisukohti kõigile ülejäänutele peale suruda ja kelle pärast ei tohi hakata muutma seadusi, mis on ühiskonda koos hoidnud aastatuhandeid. Kui tuleme Tallinnas võimule, keelame kõlblusele viidates «Erinevus rikastab» homopropaganda kampaaniad avalikus linnaruumis ja koolides ning lasteasutustes.

Paavo: Miks EKRE propageerib vaskapoolset sotsialistlikku majanduskorda, ettevõtete riigistamist jne? Kas te ei leia, et teie propageeritud majanduskord viib eestlaste elatustaseme alla?
Strateegilised ettevõtted peavadki Eesti taolises riigis olema riigi omandis, või veel parem, kui avalik-õiguslikus omandis, sest me ei tea, kelle kätte nad lõpuks jõuavad ja meil on valusaid kogemusi n-ö investoritega. See ei ole vasakpoolsus või sotsialism. Me olime ja oleme vastu elektrijaamade erastamisele, sadamate erastamisele, raudtee erastamisele. Me oleme vastu põllumaa müügile välismaalastele. Meie eesmärk on, et Eestis oleks eestlased peremehed, seda nii poliitiliselt kui majanduslikult. Peremehe mõtlemine pole päris kindlasti vasakpoolne mõtlemine. Me leiame, et praegu viljeletav hargmaiste korporatsioonide võimutsemine kapitalismi nime all on juba viinud meie elatustaseme alla ja soovime sellele piiri panna. Üheks meetmeks selles vallas peaks olema riikliku pikalaenupanga loomine, kus hoitakse riigiasutuste ja omavalitsuste raha, et mitte teenida välismaiseid panku. See ka ei ole sotsialism vaid oma raha hoolikas lugemine, pigem iseloomustab see ikka konservatiivset mõtlemist.

Kui palju on EKREs alles varasemaid rahvaliitlasi?
Tuhandeid, ja väga toredad inimesed. Aga kui te vaatate seda, kus tegutsevad praegu need inimesed, kes Rahvaliidu omal ajal põhja lasid, siis pigem vaadake sotside ja Keskerakonna poole. Kui te vaatate, kui palju on praegu juhatuses, volikogus, piirkonna juhatustes inimesi, kes on uued liikmed, siis on nad seal juba selges enamuses. Erakond on teinud läbi puhastuse ja see on olnud väga kasulik. Praegu oleme Eesti poliitilisel maastikul tõepoolest ainus uus ja puhas jõud.

Paavo: Kui palju on EKRE parteis inimesi, kes sisuliselt ei tea, mis parteisse nad kuuluvad, kas üldse kuuluvad ja kui palju on parteis inimesi, kes parteielust aktiivselt, igapäevaselt osa võtavad?
Selliseid inimesi, kes erakonna tööst aktiivselt osa ei võta, on igas erakonnas, kõigis laiapõhjalistes organisatsioonides, olgu selleks Kaitseliit või kiriku kogudus. Palju on aktiivseid liikmeid Reformierakonnas, Keskerakonnas? Kui vaadata praeguseid riigikogu parteisid, siis on ju näha, et neil on tegelikult ikka väga lühike pink, miks muidu on nad pannud oma ministrid ja riigikogu liikmed kõik kandideerima? Meie pink on juba praegu pikk ja pikeneb järjekindlalt, meie erakond on toomas poliitikasse uusi nägusid, mitte ei sõida vanade ärakulunute seljas. Kui te küsite, kui palju on meil aktiivseid liikmeid, siis võib ringkondade ja osakondade koosolekute põhjal öelda, et kaugelt üle tuhande.

Ants: Kas te annate endale aru, et oma edevusega iga hinna eest oma nimekirjaga kandideerida ja 5-protsendise künnise alla jäämisega toetate Savisaart?
Küsimus on rumal või pahatahtlik. Kas te küsite sotsidelt ja IRLilt sama? Väide, nagu jääks me künnisest alla, on meie poliitiliste oponentide soovmõtlemine. Eesti valijale on aastaid harjutatud külge refleksi, et tuleb toetada erakondi, kes on neid varem petnud ja oma lubadusi murdnud, sest see on mingil põhjusel parem ja õigem, kui toetada uustulnukaid ja põhimõttekindlaid jõude. Kõigele lisaks ei lähe kellegi hääled raisku ega kandu üle ka Savisaarele, alla künnise jäänute hääled jaotuvad proportsionaalselt üle künnise saanute vahel. Teie loogika järgi läheb kõigi nende inimeste hääled raisku ja ehk isegi Savisaarele, kelle toetatud kandidaat ei saanud võimule. Nii ei ole ju üldse mõtet valimistel osaleda lõpuks. Kui te tahate, et teid edasi lollitatakse, siis andke oma hääl edaspidigi reformikatele, kes teevad autorollosid ja ämma rahasid, IRL-ikatele, kes müüvad elamislubasid ja jagavad venekeelses meedias lubadusi kaitsta Tallinnas vene keelt ja koole, sotsidele, kes elavad Moskva naftamoguli rahadest, Keskerakonnale, kes on teinud Tallinna linnast oma poliitilise punkri ja kassa. Kui te tahate, et midagi muutuks, siis valige meid. Muide, ma ei ole edev, vaid teen poliitikat puhtast kohusetundest ja äratundmisest, et ka teiesuguseid rumalaid inimesi on vaja aidata.

Meri: Mille poolest erineb teie poliitika teiste erakondade omast? Kõik lubavad korras teid ja lasteaedu.
Meie mitte ainult ei luba, vaid ka täidame oma lubadusi, kui selleks võimaluse saame. Meil on see võimalus, kuna me ei võlgne ainult riigikassast raha lüpsta oskavatele eesti ärimeestele mitte midagi. Muide, lasteaiad ja teed on ühe omavalitsuse valitsemise absoluutne miinimum, millest ei peaks isegi mitte rääkima, kui oleks kompetentne ja tegus linnavõim. Me peaks rääkima linna pikast arenguplaanist ja suurtest projektidest.

Tere!: Mida Teie linnapeana teeksite munitsipaalelupindadega? a) jätkate ehitamist b) ei jätka ehitamist c) müüte praegusedki maha (nagu Valdo Randperel plaanis on)?
Esimese asjana tuleks teha korralik analüüs, palju on linnal taolist pinda, mis seisus need pinnad on ja kuidas neid kasutatakse. Kohe müüma kindlasti ei torma ja väga mahukat ehitusprogrammi ka ette ei näe. Küll aga on kindlasti olemas võimalus olemasolevaid pindasid paremini kasutada. Meie eesmärk on, et munitsipaalpinnad oleks ühtlasemalt jaotunud linnaosade vahel.

Kustava: Miks EKRE ei tee korralikku valimiskampaaniat? Teid pole kuskil näha. Millega te tegelete valimiste eel? Kas loodate, et saate hääli ainult artiklite kirjutamisega?

Kas te teate, kui suur on vahe meie kampaania eelarvel ja riigikogu parteide eelarvetel? Umbes sajakordne. Te saate kohvi ja saiakesi, õhupalle, läikivaid voldikuid ja kaheminutilisi teleklippe teie omaenda taskust võetud rahaga. Meie teeme seda kõike oma liikmete annetustest ja liikmemaksudest. Me ei ole põhimõtteliselt läinud suurärimeestelt raha küsima, et mitte muutuda samasugusteks puudliteks, nagu on riigikogu parteid.
Peale selle on meile selge, et Eesti peavoolu meedial on oma lemmikud ja oma vaenlased, meie paraku kuulume viimaste hulka. Meie tegevused ja teated on enamasti maha vaikitud. Kui meie avasime konservatiivide klubi, vaikiti see maha, kui Kross paar nädalat hiljem sama tegi, oli see suur uudis. Kui meie esitlesime oma linna varikabinetti, ei leidnud see pea mingit kajastamist. Meie mitu nädalat kestnud mobiilne lipukampaania jõudis uudistesse üksnes tänu sellele, et Keskerakond püüdis seda takistada. Me ei virise ja ega see meid ka ei üllata, aga oma pooldajatele peame paraku pidevalt selgitama, et meie suhtes kehtib teine standard, kui n-ö valgetele erakondadele.

Mari: Sotsiaaldemokraadid ning EKRE on täiesti erinevad erakonnad. Kuidas näeks välja vasak- ja paremäärmuslike koalitsioon (SDE, REF, IRL, EKRE) Tallinnas?
Ma ei tea, mida peetakse silmas äärmuslikkuse all, meie ei pea end äärmuslasteks, paraku on patriotism Euroopa Liidus tembeldatud äärmusluseks. Me ei poolda koalitsioonide väljakuulutamist enne valimisi ja ei välista põhimõtteliselt kedagi, kuid leiame, et oma põhimõtetest taganemise hinnaga me võimule ei trügi, sest siis ei erineks me ju kuidagi neist, keda tahame võimult tõugata. Pole ka mingit häbi olla tõhusas ja jõulises opositsioonis. Eestis pole seda ju praegu ei riigikogus ega Tallinna volikogus.

konn spiraator: Juhul, kui Keskerakond ei saavuta üle 50 protsendi häältest, siis millises koalitsioonis eelistaksite olla ja miks?
vaata eelmist vastust

Observer: Kas kartelliparteide lüüasaamisel valimistel võtab EKRE kõikvõimalikud erakonnavahetajad oma rüppe - peaasi, et patoloogilisel parteivahetajal oleks tuntud nimi, nii et mingil hetkel on meil taas EKRE asemel bezrublikaanide poolt üle võetud IRL?
Päris kindlasti mitte. Meil on tegelikult väga hea meel, et meie erakonnast jooksid kõik saamamehed ja tuulenuusutajad ära sotsidesse ja Keskerakonda. Praegu ei trügi broilerid uksest-aknast sisse ka, sest laud ei ole veel kaetud ja midagi pole saada. Need, kes meiega liituvad ja kes meile on jäänud, on tõelised patrioodid, kes teevad poliitikat aadete pärast ja pühendumusega. Me oleme omavahel otsustanud, et ei võta tagasi ka neid, kes vahepeal, siis, kui erakonnal oli raske, ära jooksid.

Alex: Miks peaks kohalik venelane hääletama valimistel EKRE poolt, kui teie erakond soovib, et siin elaksid ainult eestlased?
Saate asjast valesti aru: me soovime, et venelased austaksid meie keelt ja oleksid võimelised selles suhtlema, mitte ei vastaks eestikeelsele jutule «tšego-tšego». Kui Venemaalgi tuntakse muret vene rahva tuleviku pärast, siis miks ei peaks meie siin, oma ajaloolisel kodumaal, selle pärast muret tundma ning oma keele ja kultuuri eest seisma? Vene valija võib meile oma hääle anda juhul, kui ta tunneb, et meie konservatiivne maailmavaade (pereküsimustes, moraali küsimustes, sotsiaalküsimustes) on talle vastuvõetavam kui Eesti praegune paduliberaalne poliitiline diskursus.

inimene: EKRE pealtnäha ainus poliitiline eesmärk on propageerida rahvusriigi kujundamist. Kuidas kavatsete aga arendada Eesti majandust, rahvusvahelisi suhteid, haridust ja tervishoidu ning muid väga olulisi küsimusi, kui teie erakonna ainus reaalne pädevus paistab olevat pidada loenguid sellest, kui oluline on kasvatada tugevaid eesti neide ja noormehi ning pidada lugu mustast leivast? Kuhu jäävad teie nägemuse kohaselt need sajad tuhanded inimesed, kes ei ole «puhtast eesti tõust», kuid on vaieldamatult osa sellest ühiskonnast?

Mustast leivast peame tõesti lugu - nagu eeldatavasti Teiegi - kuid omistada meile mingeid natsionaalsotsialistlikke rassiteooriaid on pehmelt öeldes nõme. Aga Te vist ei tea, et maailmas on seitse (7!) miljardit inimest ja neist ainult miljon eestlased. Kui meie ise ei seisa enda eest, siis ei tee seda mitte keegi teine. Mis puutub majandusse, siis röövinvestorite nuumamine, nagu see tänases Eestis toimub, pole majanduspoliitika. Kui soovite mingitki aimu saada meie majanduspoliitikast, lugege meie programmi, intervjuus pole selle lahti kirjutamine võimalik.
Rahvusvahelistes suhetes peab Eesti tekitama enda vastu respekti, mitte käituma lakkamatult küürus vasallina. Tervishoiuprobleemide lahendamine eeldab selle praeguse raiskava ning inimeste kannatustelt teeniva filosoofia ja struktuuri muutmist, muuhulgas kogu praeguse haigekassa süsteemi ümberkujundamist. Meil on sellekohane plaan olemas. Muide, meie erakonda kuulub mitmeid Eesti tippmeedikuid.
Haridus on taas lai teema, kuid praegune suund hariduse kättesaamatuks muutumisele ja taseme langusele paljudes maapiirkondades-väikelinnades on trend, mida saab muuta vaid koos majanduspoliitika muutmisega, riigipoolse interventsionistliku regionaal- ja investeeringute poliitika jõulise rakendamisega. Samuti tuleb tagasi pöörata meie kõrghariduse ja doktorantuuri inglisekeelestamine. Mis puutub tugevatesse eesti noormeestesse ja neidudesse, siis kas Teie ei tunne uhkust, kui nad maailmas medaleid võidavad ja meie riigile ja rahvale kuulsust toovad? Mina küll tunnen. Aga selle nimel tuleb tööd teha, mitte ilkuda.

Lugeja: Kui EKRE saab võimule, siis mis juhtub venelastega Tallinnas?
Mitte midagi ei juhtu. Ei maksa ainult arvestada, et integratsioon tähendab eestlastele vene keele õpetamist, samal ajal kui venelastel on endiselt privileeg igal pool oma emakeelega hakkama saada.

Venekeelne tallinlane: Teie ütlesite, et Tallinna maksumaksja ei pea kinni maksma kakskeelsust kirjalikul moel ei portaalides ega ka kakskeelsete ametnike näol igas linna- ja linnaosavalitsuses. Kas teie loogika järgi maksavad kohalikud venelased, kes moodustavad 50 protsenti Tallinna elanikkonnast, oma maksud Venemaale või kuhugi mujale? Kas te ei karda, et sellised agressivsed meetodid ohustavad eesti keelt ning vaid suurendavad vastikust eesti keele vastu vene kogukonnas? Kas pronksöö ei õpetanud teile midagi?
See, et Te siin pronksiööga ähvardate, on tõepoolest õpetlik ja näitab, et järgmisel korral tuleb kasutada veelgi karmimat kätt ja kohtu alla antutele mitte andestada. Mis puutub maksudesse, siis neid ei pea kulutama ebaotstarbekalt ehk siis kakskeelsuse praktikasse rakendamiseks. Kui keeldute eesti keeles suhtlemast, siis makske selle eest, et Teid vene keeles teenindatakse.

Jass: Kuidas ikkagi õnnestus Teil saadiku tagasihoidliku palga eest hankida ja korrastada mõisahoone. Selline investeering ei olnud ka tol hetkel tegijatele ärimeestele jõukohane. Kust pärines Teie sissetulek?
Minu palk ei olnud tagasihoidlik. Kui soovite teada, kui palju välisteenistuses viibivad diplomaadid teenivad, pöörduge välisministeeriumi poole. Mina panin tookord iga kuu arvestatava summa kõrvale. Renoveerimiseks võtsin pangalaenu, mille eest tookord oleks saanud Tallinna kesklinnas osta umbes kolm korralikku korterit.

valija: Mart Helme, kas te olete hiljuti juukseid värvinud? Miks? Kas arvate, et mõjute värvitud peaga oma valijatele usaldusväärsemalt?
Värvin oma juukseid juba aastaid, kuna mu abikaasa leidis, et meeldin talle niiviisi rohkem. Valimistega pole siin midagi pistmist.

Kas teie erakonnas on inimesi, kes aitavad Teil linnapeana kütte- ja veekulusid vähendada. Kes nad on ja mis taustaga nad on?
Jah, loomulikult on. Meil on erakonnas inimesi, kes on kommunaalküsimustes suure praktikaga. Samuti on meil terve rida väga häid juriste, kelle abita pole tänapäeval lootustki lepinguid ümber teha või uusi lepinguid sõlmida.

Aksel: Toetate surmanuhtluse taastamist. Miks? Kuidas kavatsete selle karistuse määramisel ilmneda võivat inimlikku viga pärast nuhtlemist heaks teha?
Toetan surmanuhtluse taastamist, kuna leian, et on kurjategijaid, kelle ülalpidamine maksumaksja vahenditega on pigem premeerimine kui karistamine.Võtame äsjase juhtumi Leedus, kus tütarlaps rööviti, vägistati, pisteti auto pagasiruumi ja süüdati põlema. Kas tõesti on sanatoorne vangistus niisugustele kurjategijatele karistus? Muide, äsja kuulsin, et politseinikutapja ja eluaegne vang Romeo Kalda on käesolevatel valimistel otsustanud oma toetuse anda E.N. Krossile. Palju õnne!
Inimliku vea oht muidugi eksisteerib, kuid praktika näitab, et see on harv erand, mitte reegel. Selle vastu aitab üksnes mitmekordne asjaolude ja protsessi kontroll.

Ajalootudeng: Tere! Olete väitnud, et ajaloo eriala õppimine Tartu Ülikoolis on muutunud mõttetuks ning paremad ajaloolased tulevad siiski Tallinna Ülikoolist. Mis annab teile alust nii väita ja millistele faktidele tuginete? Kuidas suhtute ajalooharidusse Eestis üldiselt? Aitäh!
Ma ei mäleta, et oleksin midagi niisugust väitnud. Ma usun, et häid ajaloolasi tuleb nii Tallinnast kui Tartust. Üldiselt on heaks ajaloolaseks saamine pikk protsess, mis omal moel kestab kogu elu. Eestis täheldan kahetsusväärselt, et ajalooteadus ja -õpetus hakkavad jälle tasapisi politiseeruma ja ideologiseeruma nagu minu noorusajal. See ei meeldi mulle. Tegelikult ei meeldi mulle ükski ajupesu, olgu see siis punane, valge või vikerkaarevärviline.

Mida arvate praegusest narkopoliitikast? Kas te ei arva, et see on ebaõnnestunud ja tekitab rohkem probleeme kui keelatud ained ise?
Jah, ma olen nõus, et narkopoliitika mitte üksnes Eestis, vaid Läänes tervikuna on ebaõnnestunud. Aga ma ei arva, et mõningate mõnuainete legaliseerimine siin olukorda paremaks muudaks. Kui üks uks lahti kistakse, asutakse varsti järgmist lahti kangutama. See on allakäigutrepist ülesminek. Probleem on Lääne ühiskonna vaimses allakäigus, millele on järgnenud moraalne allakäik. Narkopoliitika on pika ahela üks kett. Selle keti esimene ots on kodus ja koolis, ka selles, et meie lapsed on järelevalveta (vanemad on tööl, välismaal, lõbutsevad), ei käi huviringides (ei ole raha, vanematel puudub huvi), saavad valdavalt paduliberaalset, ateistlikku ja materialistlikku kasvatust. Sestap me olemegi seda meelt, et iga laps peab saama Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus me oma nimekirjadega väljas oleme, tulevikus kohaliku omavalitsuse kulul võimaluse osaleda ühe huviringi töös tasuta.

Juhan: Kuidas te suhtute tuumaelektrijaama ehitamisse Eestisse? Palun põhjendage oma arvamust.
Me oleme seda meelt, et tuumaelektrijaam on vältimatu. Jah, see on kallis, meil pole hetkel spetsialiste, aga pikas perspektiivis on see ainus lahendus, kuna iga eduka majanduse aluseks on energia, sealjuures võimalikult odav energia. Tuumajaam annaks meile võimaluse lõpetada ka põlevkivi ahju ajamine ning selle väärtustamine õliks, millele leidub ostjaid maailmaturul ja mida saab kasutada Eesti oma keemiatööstuse toormena, samuti teedeehituses. Veel on meil omaaegse põlevkivikeemia teadlasi ja tööstusspetsialiste, kelle teadmisi kasutada. Varsti lähevad nad ära teise ilma. Tuumajaam toodaks muidugi rohkem, kui meil endal vaja. See tähendab ka elektri eksporti pidevas energianäljas Põhjamaadesse. Jutud tuumajaama ohtlikkusest (Fukushima näitel) on rumalus, sest see jaam, mille Eesti ehitaks, kuuluks juba hoopis uude ning ohutumasse põlvkonda. Tegelikult: kui me tahame hästi elama hakata, on see ainus valik. Igasugused alternatiivallikad on kallis enesepettus.

Kuidas kavatsete võidelda korruptsiooni vastu?
Poliitilise otsustavusega, mida seni pole. Praeguse poliitika ja äri vahelise käsi-peseb-kätt-süsteemi lammutamisega. JOKKi ja legaliseeritud korruptsiooni luubi alla võtmisega. Õiguskaitseorganite vastava mehitamise ja seadusandlusega varustamisega. Drakooniliste vahenditega, mis ei välista ka korruptantide kogu vara konfiskeerimist. Karistamatuse õhkkonna likvideerimisega riigis.

Sellega on tänane online-intervjuu lõppenud. Toimetus tänab lugejaid küsimuste esitamise ning Mart Helmet vastamise eest!

Toimetas:

Merike Teder, reporter

Allikas: http://www.postimees.ee/2328264/mart-helme-ehitame-erakonda-nullist-ules