RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 11. oktoober 2013

HANNES NAGEL: Leedu ehk Baltimaade ainus munadega riik

Näib, et Baltimaid on kokku kolm, ent vaid ühel neist on julgust ja sisukust seda riiki oma kodanike kaitseks kasutada. Paraku pole selleks Eesti, kes on ennast suursuguselt eri aegadel küll piirkonna majandustiigriks ja tugevaima kaitsevõimega riigiks tituleerinud. Reaalsus on teine kui ilmneb, et kunagise Baltiketi tugevaimaks lüliks on osutumas Leedu, kes omab reaalset välispoliitikat ega pea vajalikuks kõige osas kõigile kummardada. Viimast on tunnustanud ka Euroopa Liit, kes asus hiljuti Leedut toetama kaubandussõjas Venemaaga.

Kaubandustüli Venemaaga sai alguse sellest kui vene võimude sõnul ei vastanud Leedu tooted enam sealsetele sanitaarstandarditele. Leedu jaoks on see ebamugav süüdistus, sest piimatoodete eksport Venemaale moodustas tänavu esimesel poolaastal tervelt 34,2% piimatoodete koguekspordist. Samas kui minna süvitsi idanaabri tollipraktikaga, siis ilmneb, et selliseid nägelusi tuleb Venemaal regulaarselt ette oma naabritega. Meie jaoks olulisem oleks aga jälgida, kuidas reageerisid juhtunule Leedu poliitikud. Näiteks parlamendiopositsiooni liider Andrius Kubilius kutsus sealseid poliitikuid ja erakondi koonduma ning Venemaa alustatud kaubandussõjale üheskoos vastu hakkama. Leedu erinevad poliitilised jõud on nõustunud seisukohaga, et esiteks kaubandussõda Leeduga on tegelikult kaubandussõda Euroopa Liiduga, mistõttu vastus ei ole ainult Leedu-poolne ning riik peab hoolitsema selle eest, et vastus tuleks Euroopa Liidult. Kui mälu mind ei peta pole sellist asja eales Riigikogus kuulda olnud.

Teiseks heaks näiteks Leedu otsusekindlusest on hiljuti Leedu raadio- ja telekomisjoni algatatud uurimine seoses Pervõi Baltiiski kanali (PBK) saatega, milles eitati nõukogude võimude kuritegusid 1991. aasta jaanuarisündmuste ajal Vilniuses. Küsimus puudutab eelkõige ühte venemeelset uudisteportaali 15min.lt, mille teatel oli saates "Inimene ja seadus" intervjuu Vilniuse teletorni rünnanud üksuse Alfa komandöri Mihhail Golovatovi ja teiste saatekülalistega, kes eitasid, et sõjaline rünnak üldse aset leidis. Teatavasti sai 1991. aasta 13. jaanuaril nõukogude armee ja eriüksuste katses vallutada Vilniuse teletorni ning Leedu raadio- ja telemaja surma 14 inimest. Lisaks neile sai üle 1000 relvitu inimese kannatada. Nii on igati loogiline, et Leedu riik ei tolereeri oma kodanike tapmise eitamist või õigustamist. Sestap lülitasid leedukad venemeelse telekanali eetrist välja ja ühtlasi on uurimiskomisjonile antud õigus rakendada sanktsioone ka kaabeltelevisioonifirma vastu, mis edastab Pervõi Baltiiski kanali saateid. Lätilt oodatakse aga selle telekanali trahvimist, kuna viimane on registreeritud just seal. Kas see pole mitte oma kodanike ja riigi huvide ning au kaitsmine? Arvan, et on ja see tuleb neil hästi välja erinevalt meist.

Toome ühe näite veel, kuidas endise suurvürstiriigis kaitstakse Leedu riigi eksistentsi ja kultuuri trotsides igasuguseid direktiive ja määrusi, mida usinalt Brüssel juurde trükib. Eile keelas Leedu seim mittekodanike kuulumise erakondadesse, ehkki Euroopa Komisjon on Vilniust sellesisulise otsuse vastu hoiatanud. Samal ajal ei leidnud Leedu justiitsministeeriumi eelnõu, mis andnuks alaliselt Leedus elavatele Euroopa Liidu kodanikele õiguse astuda kohalikesse erakondadesse, aga parlamendis toetust. Mainitud eelnõu koostati rohkem vastuseks komisjoni hoiatusele, mille kohaselt erakondade asutamist ja liikmesust vaid Leedu kodanikele reserveeriv eelnõupunkt võib olla vastuolus ühenduse standardiga, mis lubab Euroopa Liidu kodanikel kandideerida Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimistel. Samal ajal näeb Leedu seadus ette, et erakondi võivad asutada ainult 18-aastased või vanemad Leedu kodanikud, kellel on ka õigus erakonda kuuluda.

Lõpetuseks tuleb nentida, et Eesti on loonud aastatega kuvandi toimekast ja aktiivsest riigist, mis kriisiolukorras osutub siiski papist tiigriks. Hea näide on piirileping, millega kingivad võimuerakonnad jäädavalt ära 5% Eesti territooriumist. Kas selline asi oleks Leedus üldse mõeldav? Ma kahtlen selles sügavalt, sest kordagi pole seal tulnud jutuks Leedumaa osade loovutamist. Ma arvan, et siinkohal võiksime Leedust õppust võtta, sest oma kodanike ja riigi huvide ning au kaitsmisega ei saa me endiselt hakkama. On tõsiasi, et kummardust tehes kerkib tagumine ots paratamatult teise osapoole silme ette. Näib, et see ei tähenda midagi, sest tänapäeva Eestis näitab meie oma riik meie kodanikele tagumist otsa kui kummardab järjepidevalt küll lääne ja ida suunas.

Allikas: http://nagelhannes.blogspot.com/2013/10/leedu-ehk-baltimaade-ainus-munadega-riik.html
_____________
Hannes Nagal 
kandideerib 2013.a. kohalikel valimistel Tallinna Haabersti linnaosas esindades Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, nr 1577.

1 kommentaari:

Anonüümne 12. oktoober 2013 21:54  

Loo kõige tähtsam lause on: "Eile keelas Leedu seim mittekodanike kuulumise erakondadesse". Millal Eesti nii kaugele jõuab? Samuti peab olema keelatud mittekodanike osalemine omavalitsuste valmistel. Miks peaksid mittekodanikud tegelema meie riigi juhtimisega?

Ajalugu annab jõudu Leedule. Eks Leedu-Poola impeerium ulatus kunagi Moskvani ja hõlmas lisaks Valgevenele ka pool Ukrainat ja Venemaad. Napilt oleks võinud suure Venemaa asemel olla Leedu-Poola-Ukraina liitriik - Respublika - Rzeczpospolita - Vabariik, mis laius Balti merest kuni Musta mereni.

https://en.wikipedia.org/wiki/Rzeczpospolita

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP