Isa ülesehitav jõud

Avaldame isadepäeva puhul veidi laiendatud teksti, mis pärineb SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks 2015. aasta kalendrist “Aastaring perekonnaga”. Tekst baseerub põhiosas Nadežda Hramova raamatul “Perekond”.

Isa olemasolu on lapse jaoks ülioluline. See võimaldab lapsel pöörduda isa kui oma elu esimese ja loomuliku vankumatu autoriteedi poole ning näidata talle, mida on õppinud, mida oskab ja milleks on võimeline. Isa kehastab lapse jaoks kõrgeima instantsi võimu, tema saavutuste ja käitumise välist eksperti.
Isa on kutsutud ja seatud teostama parandavat järelevalvet. Juhul, kui see on möödapääsmatu, piirab isa laste eneseväljenduse vabadust ja teeb otsuse karistuse kohta. Emal on raske last piirata, kuna oma ammendamatu emaarmastuse tõttu on ta funktsionaalselt seatud laiendama oma lapse isiksuse ruumi. Seetõttu tunneb laps suuremat vastutust just isa ees.
Isa määrab ära lapse vaimsete hoiakute suundumuse ja ülesehituse, mõjutab kõige enam tema maailmavaate kujunemist. Just isa eeskuju on nii poiste kui ka tüdrukute jaoks esmane ja peamine allikas arusaamise kujunemisel mehelikkusest. Isa juuresolek soodustab lapse iseloomu kasvamist ja täiustumist, arendab kindlust ja alateadlikku veendumust oma olemise väärtuslikkuses ja väärikuses. Just selle pärast rõõmustavad lapsed nii väga kohtumise üle isaga.

Mitte selles pole asi, keda laps rohkem armastab. Lapsele on tarvis oma vajalikkuse kinnitust lähedaste inimeste ringis. See annab tema arengule suurema jõu, aitab ületada täiskasvanuks saamise raskusi ja paneb õigesti paika elu prioriteedid.
Ilmselt pole meie ühiskonnas suuremat kõlbelist katastroofi kui see, et nii paljud isad on oma lapsed ja nende emad maha jätnud – kahju, mida sellega laste kujunemisele põhjustatakse, on mõõtmatu.

Allikas: http://objektiiv.ee/isa-ulesehitav-joud/