Valitsus otsustas GMO-küsimuse ära põllumajandustootjate seljataga
Eesti valitsus kuritarvitas kohalike põllumeeste
ja tarbijate usaldust, jättes neid puudutava üliolulise teema –
GMO-küsimuse – üldse läbi arutamata.
Euroopa Liidus on hetkel paralleelselt käimas kaks geneetiliselt muundatud toiduainete piiramise või lausa keelustamise protsessi liikmesriikides, isegi kui see on lubatud ühenduse tasandil. Üks neist puudutab geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist (tarbimist), mille kohta läks aprillis liikvele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastav arutelupaber.
Teine puudutab aga käesoleva aasta märtsis juba jõustunud parlamendi ja nõukogu direktiivi, mille alusel Euroopa Liidu liikmesriigid pidid 3. oktoobriks Euroopa Komisjonile teatama, kas nad soovivad keelustada GMO-de kasvatamistoma territooriumil [1].
Nõutud tähtajaks esitas taotluse jääda GMO-vabasse tsooni kokku 19 liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Ungari. Lisaks taotles Suurbritannia keeldu Šotimaale, Wales’ile ja Põhja-Iirimaale, samas kui Inglismaal jääb GMO kasvatamine endiselt lubatuks. Belgia taotleb aga keeldu Valloonias, Flandrias on GMO kasvatamine jällegi lubatud. Selle alusel võime eeldada, et need riigid asuvad suure tõenäosusega piirama ka GMO-de kasutamist.
Kuna Eesti valitsus nõutud tähtajaks oma taotlust ei esitanud, anti sellega ka oma sisuline nõusolek GMO-de kasvatamiseks kogu Eesti riigi territooriumil. Veelgi kummalisem on aga asjaolu, et nii olulise küsimuse otsustas valitsus ära ilma põllumajandussektoriga isegi aru pidamata. See pole muideks esimene kord, kui ametisolev põllumajandusminister ei adu oma vastutust sektori pikaajaliste sõlmprobleemide lahendamisel.
GMO-de poolt seisukohtadest
Euroopa Liit on kehtestanud põhjaliku ühendusesisese õigusraamistiku geenimuundatud toidu ja sööda lubamise, kasvatamise, jälgitavuse ja märgistamise kohta alates 2001. aastast. GMO-de lubatavus „vabastati“ kiiresti nn. ettevaatlikkuse printsiibist ja see taandati vaid teaduslikule printsiibile ehk ohutuseküsimuseks inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.
Nii ei ole alates GMO-de kasutusse lubamise seadusandluse jõustumisest liikmesriigid nõukogus kordagi hääletanud kvalifitseeritud häälteenamusega GMO-de ning GMO-sid sisaldava toidu ja sööda lubamist käsitleva komisjoni otsuse eelnõu poolt ega vastu. Tulemuseks on alati olnud poliitikute „arvamusepuudumine” menetluse kõikides haldusetappides. Selle tulemusena on ka kõik loaandmisotsused vastu võtnud Euroopa Komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide toetuseta.
Liikmesriikidele on küll säilitatud õigus rakendada üksikuid GMO-de kasutamise ja kasvatamise piiranguid või lausa keelustamist, kui leitakse iseseisvalt kaalukaid argumente nende ohtlikkuse kohta inimeste tervisele või keskkonnale. Kuid liikmesriikide võimekus nende keeldude maksmapanekul päädib enamasti tõsiste teaduslike, sageli ka juriidiliste vaidlustega.
- aasta andmetel kasvatati EL-is GMO-sid viies riigis kokku ligikaudu 148 000 hektaril, sh. 137 000 ha Hispaanias, 8 000 ha Portugalis, 2 500 ha Tšehhi Vabariigis, 800 ha Rumeenias ja 100 ha Slovakkias. GMO-de osakaal on aga märkimisväärne kogu EL-i söödaturul. Nt. enamus EL-i sea- ja linnukasvatustest kasutab just imporditud geenimuundatud soja.
Selle protsessi jätkumist õigustatakse juba EL-i aluslepingute, siseturu põhimõtete ja rahvusvaheliste lepinguliste kohustustega (nt kaubanduskokkulepped WTO-s), samuti rahvusvahelise kaubanduse moonutamise ohu ja vastuoludega kaupade vabal liikumisel. Samuti heidetakse ette, et liikmesriikide endi otsustusprotsessides puudub läbipaistvus ja prognoositavus.
Millest siis kursimuutus?
Ometi on 19 liikmesriiki otsustanud seda protsessi asuda tagasi keerama. Miks? Paljud riigid näevad selles võimalust Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuste tasakaalu taastamiseks. Europarlament on asunud seisukohale, et GMO-de kasvatamine on küsimus, millega tegeletakse põhjalikumalt just liikmesriigi tasandil. GMO-de turuleviimise ja impordiga seotud küsimused peaksid siseturu kaitsmise eesmärgil olema aga jätkuvalt reguleeritud liidu tasandil.
Europarlament on leidnud ka, et GMO-de kasvatamiseks võib teatud juhtudel siiski vaja minna suuremat paindlikkust, sest see on tugeva riikliku, piirkondliku ja kohaliku mõõtmega teema, arvestades, et see on seotud maakasutuse, kohalike põllumajandusstruktuuride ning elupaikade, ökosüsteemide ja maastike kaitsmise või säilitamisega. Nimetatud põhjused võivad olla seotud ka keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidega või muude mõjuvate põhjustega, nagu asulaplaneerimine, maakasutus, sotsiaal-majanduslikud mõjud, samaaegne viljelemine ja avalik kord.
Ometi rõhutab Europarlament, et liikmesriigid tohivad kasutada üksnes keskkonnapoliitika eesmärkidega seotud põhjendusi, mis on seotud mõjudega, mis erinevad tervise- ja keskkonnariskide hindamisest, nagu selliste põllumajandustavade säilitamine ja arendamine, mis võimaldavad paremini ühitada tootmist ökosüsteemide jätkusuutlikkusega, või kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas teatavate elupaikade ja ökosüsteemide või teatavat liiki looduslike ja maastiku eripärade ning konkreetsete ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste säilitamine.
Igatahes on Eesti valitsus kuritarvitanud kohalike põllumeeste ja tarbijate usaldust, jättes neid puudutava üliolulise teema üldse läbi arutamata.
TÕNU OJAMAA
Autor on Tartumaa talunik, endine Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees.
[1] Vt arikkel 26c, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015L0412&qid=1444060833049&from=EN
[2] Vt ka: http://ec.europa.eu/food/dyna/gm_register/index_en.cfm
Allikas: http://uueduudised.ee/valitsus-otsustas-gmo-kusimuse-ara-pollumajandustootjate-seljataga/
______________
Lisaks lugege SIIT.
Viimased sõltumatud uuringud on näidanud, et GMO-d tarbivad inimesed muutuvad viljatuks 3. põlvkonna jooksul.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar