RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 21. märts 2020

Eesti hakkab tootma autokütust

Viru Keemia Grupp AS. FOTO: Kristjan Teedema

 VKG ja Eesti Energia hakkavad põlevkiviõlist valmistama kvaliteetset diislikütust, toodangu maht ületaks tunduvalt Eesti vajadused.

 Esimese vabariigi ajal toodeti Eestis põlevkiviõlist bensiini, praegu aga valmistuvad nii Viru Keemia Grupp (VKG) kui Eesti Energia pigem diislikütuse tootmiseks. VKG plaanib alustada tehase ehitamist juba tuleval aastal.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul käivad praegu tehase projekteerimistööd. «Projekteerimine käib ja tuleva aasta algul läheb ehituseks,» lausus ta. Tehas peaks valmima 2015. aastal ja töötama täisvõimsusel 2016. aastal.

VKG loodab hakata tootma 300 000 – 400 000 tonni diisli­kütust aastas. Eesti keskmine diislikütuse aastane vajadus on 600 000 tonni ringis. Samas plaanib ka Eesti Energia hakata 2016. aastal põlevkiviõlist diislikütust rafineerima.

Eesti Energia pressiesindaja teatel toodetakse uues tehases 1,2 miljonit tonni kvaliteetseid vedelkütuseid aastas ja sellest suurem osa ongi diislikütus, ülejäänu aga bensiin. Varem on teatanud huvist põlevkiviõlist diislikütuse tootmise vastu ka Kiviõli Keemiatööstus.

Panus energiajulgeolekusse

Niisiis kataks kodumaine põlevkividiislikütus siseriikliku vajaduse ja jääks tublisti üle ekspordikski. Priit Rohumaa sõnul vastab tulevane diislikütus kõigile nõuetele ja seda võib rahumeeli panna autopaaki.

Diislikütuse tootmise alustamisel on mitu põhjust – ehkki põlevkiviõlist saab Rohumaa sõnul kuni 60 protsenti kvaliteetset diislikütust, on diislikütuse turuhind ka palju kõrgem kui põlevkiviõlil.

Kütus ise läheb mõistagi müüki maailmaturu hindadega, aga tehase asukoha tõttu Eestis võib arvata, et suur osa diislist jääks kodumaale, sest nii säästab kütuse transpordikuludelt.

Majandusministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Ando Leppimani kinnitusel oleks diislikütuse tootmine Eestile oluline ka energiajulgeoleku seisukohalt.

«Kindlasti parandaks kodumaine tootmine meie energiajulgeolekut, praegu on meil vedelkütusevaru 90 päevaks ja umbes pool sellest asub Eestis,» selgitas ta. «Kui siin hakatakse tootma transpordivahenditele sobivaid vedelkütuseid, on meil juba enda tootmisvõimekus ja me ei räägi enam 90 päevast.»

Kriisiolukordadest rääkimata vähendaks diislikütuse tootmine põlevkivist ka üldisemalt Eesti sõltuvust impordist ja kärbiks riigi väliskaubandusdefitsiiti.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste keemia ja tehnoloogia õppejõu Jüri Soone andmetel ei toodeta praegu kusagil maailmas põlevkiviõlist tööstuslikes kogustes diislikütust.

Sestap on ka diisli rafineerimistehaste rajamine kontsernide jaoks paras leiutamine, investeeringu suurusest rääkimata. Nii näiteks läheb VKG rafineerimistehas maksma praeguste plaanide kohaselt 250 miljonit eurot.

Diislikütuse tootmise alustamise eeltingimuseks on mõistagi nafta praegune kõrge hind maailmaturul. Veel 1990. aastatel ei oleks põlevkivist autokütuse «väljapigistamisel» olnud erilist mõtet. VKG teine juhatuse liige Meelis Eldermann lisas, et energiasektoris süveneb ressursinappus.

«Teatud naftaleiukohtades on nafta raske fraktsioon ja selle kättesaamiseks peab nafta sisuliselt aurustama või veega välja pesema,» selgitas Eldermann. «On ka naftaliivad ja erinevad muud allikad, mida nüüd kasutatakse.»

Kvaliteetse nafta kättesaamine muutub Rohumaa sõnul järjest keerukamaks ja kulukamaks. «Varem piisas Araabia poolsaarel naftani jõudmiseks vähesest puurimisest, nüüd saadakse naftat kätte ooke­anisügavustest väga rasketest tingimustest,» lausus ta.

«Näiteks Shell, British Petroleum ja Total annavad praegu rohelise tule kõigile investeeringutele, mis tasuvad ennast ära 80-dollarilise barrelihinna juures. Ei ole enam mugavaid kohti nafta ammutamiseks,» nentis Eldermann.

Maailma tõestatud naftavarud muudkui kasvavad, samas kasvab tempokalt ka nende varude kättesaamise maksumus.

Eldermanni sõnul annab põlevkiviõlile teatud eelise ka see, et põlevkivist toodetud õli väävlisisaldus on võrreldes naftaga väike. «Väävlisisaldus kütuses on üks oluline komponent, mida piiratakse,» tõdes ta.

Bensiini tootmine kulukas

Jüri Soone kinnitusel toodeti küll Eestis enne sõda ja ka sõja ajal madala oktaanarvuga bensiini, aga praegu on mõistlik toota pigem diislikütust. «Tänapäevased mootorid ei suudaks sellise oktaanarvuga bensiini enam kasutada,» selgitas Soone.

Põlevkiviõlist bensiini «väljapigistamine» on keerukas ja kulukas, diislit aga on toota lihtsam. «Seega on ka mõistlik õlitootjate esimene käik toota diislit – nad teevad seda, mida on teha kergem ja mida on rohkem. Põlevkiviõlis leidub üsna vähe bensiini fraktsiooni,» rääkis Soone.

Praegu suudavad Eesti põlevkiviõlitootjad Soone andmetel valmistada kokku heal juhul 400 000 tonni põlevkiviõli aastas. «Ühe naftatöötlemistehase võimsus on samal ajal vähemalt viis miljonit tonni,» nentis ta. Samas tegelevad nii VKG kui Eesti Energia oma põlevkiviõlitootmise tempoka laiendamisega. Eesti diislitootmine võib osutuda Soone hinnangul elujõuliseks, ent edu valem on lihtne – diislikütuse hind peab katma selle tootmiseks tehtud investeeringud.
Eesti oma mootorikütus
•    Diislikütust valmistama hakkav Viru Keemia Grupp kuulub neljale eestlasele.
•    Ettevõtte tulu oli eelmisel aastal 180 miljonit eurot, ekspordimaht oli seejuures 130–140 miljonit eurot.
•    VKG-l on 1720 töötajat.
•    Ettevõte hindab enda osatähtsuseks riigi sisemajanduse kogutoodangust ühe protsendi ja osatähtsuseks ekspordist kaheksa protsenti.
•    Esimese vabariigi ajal müüdi Eestis põlevkivibensiini oktaan­arvuga 66. Bensiinitootmist jätkasid sõja ajal ka sakslased.
•    Teise maailmasõja ajal kasutati põlevkiviõli Saksa allveelaevade kütusena.
•    Õlitootmistehaste kaitsmise vajadus Saksa sõjamasina tarbeks oli üks oluline põhjus, miks paljud eestlased pidid Sinimägedes elu kaotama.
Allikad: VKG, internet

Allikas: https://majandus24.postimees.ee/786694/eesti-hakkab-tootma-autokutust?

1 kommentaari:

Anonüümne 22. märts 2020 02:03  

Uudis aastast 2012?

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP