Sotsiaalministeerium valetab nahaalselt

 Sellal kui rahvuskonservatiive süüdistatakse õigusriigi ohustamises, koguneb järjest alarmeerivaid näiteid hoopis selle kohta, kuidas ideoloogiliselt kaalukatel juhtudel riigivõimu erinevad harud lihtsalt vilistavad kehtivale õigusele. Sotsiaalministeeriumi seaduserikkumise küüniline kinnimätsimine ja vale õigeks kuulutamine kuulub nende näidete hulka, kirjutab Veiko Vihuri ja küsib: kas tõesti ei ole Eesti Vabariigis jõudu, mis suudaks murda riigivõimu kuritarvitava küünilise seltskonna võimumonopoli?

Riigikontroll tuvastas, et viiele möödunud aastal toetatud projektile poleks tohtinud hasartmängumaksuga kogutud raha anda. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas võib hasartmängumaksu raha jagada vaid neile projektidele, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega. Kuid viis analüüsitud projekti tegelesid riigikontrolli hinnangul pigem võrdsuspoliitikaga.
Sotsiaalministeerium vastas riigikontrolli kriitikale, et võrdsuspoliitikat tuleb sellest sõnast laiemana vaadata. Näiteks projekt “Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine” on ministeeriumi hinnangul seotud nii perede kui vaimse tervisega, vahendab ERR.

Pered ja vaimne tervis?!
Vaadakem veel kord üle, kuidas sotsiaalministeerium on sõnastanud „Strateegilise partnerluse taotlusvooru kutse“, millega teavitati avalikkust võimalusest toetust saada hasartmängumaksust laekunud summadest, mida nimetatud ministeerium tohib kasutada üksnes ülal kirjeldatud otstarbel (meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid, puuetega inimesed, hasartmängusõltuvus).
II taotlusvooru kutses, mis kehtis 31. oktoobrini 2019, ei ole MITTE ÜHTKI SÕNA ei peredest ega vaimsest tervisest.
Taotlusvooru nimetus on „Ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes“ – niisiis tegeldakse selle ettevõtmise raames võrdse kohtlemise edendamisega.
Strateegilise partnerluse eesmärgiks on „kodanikuühiskonna teadmistepõhine eestvedamine ja -kõnelemine ühiskonna mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes, selle teemalise huvikaitse edendamine ja koordineerimine ning vähemustesse kuuluvate inimeste nõustamine.“
Kasusaajatena nimetatakse järgmisi gruppe: „Vähemustesse kuuluvad inimesed (teiste seas rahvusvähemused, seksuaal- ja soovähemused, põgenikud ja teised sisserändajad). Laiem kasusaaja on ühiskond tervikuna.“ Ei ole siin sõnagi juttu peredest või vaimse tervise probleemidega inimestest, kui jätta kõrvale, et igal inimesel on perekond ja lähedased ning et kõigil võib mingil kujul esineda probleeme vaimse tervisega.
Strateegilise partnerluse vajadust põhjendatakse dokumendis nii:

„Eesti ühiskonnas on levinud negatiivsetel eelarvamustel ja stereotüüpidel põhinevad hoiakud vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaal- ja soovähemuste suhtes. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik.“

„Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene. Võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral, kuna eelarvamused ja stereotüübid põhjustavad tõrjuvat ja diskrimineerivat praktikat vähemustesse kuuluvate inimeste suhtes. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt konkreetset kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskused ja võimed leiavad vaid osalist kasutamist või jäävad üldse kasutamata.“

Jällegi pole sõnagagi mainitud perede või vaimse tervisega seonduvaid küsimusi – jutt käib vajadusest muuta Eestis ühiskonnas levinud negatiivseid eelarvamusi ja stereotüüpe vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes.
Mida ootab toetuse andja, s.t sotsiaalministeerium, oma strateegiliselt partnerilt? Loetelu on järgmine:
„Strateegilise partnerluse eesmärgiks on, et partner on eestvedaja ja eestkõneleja ühiskonnas mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise küsimustes, edendab ja koordineerib oma valdkonnas huvikaitset ning viib tegevusi ellu teadmispõhiselt. Konkreetsemalt on partnerilt muuhulgas oodatud:

• võrdse kohtlemise alane huvikaitsetegevus, sh võrdse kohtlemise aspekti ja eesmärke käsitlevad arvamuste andmine riiklike arengukavade ja olulisemate seaduseelnõude ettevalmistusprotsessis;
• vajaduse korral väiksemahuliste uuringute ja analüüside läbiviimine teadmispõhise arutelu algatamiseks ja toetamiseks võrdse kohtlemise ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ning nende lahendamise võimaluste teemal;
• artiklite ja ekspertintervjuude kirjutamine ja/või tellimine ning avaldamise korraldamine siht- ja sidusgrupile suunatud traditsioonilistes ja internetipõhistes meediaväljaannetes ning sotsiaalmeedias;

• ühiskonnas teadlikkuse tõstmine võrdse kohtlemise põhimõttest, inimõigusest, mitmekesisusest ja vähemusgruppide probleemidest eesmärgiga suurendada sallivust ja mõistmist vähemustesse kuuluvate inimese osas läbi koolituste, infotundide ja/või muude ürituste korraldamise;
• võrdse kohtlemise edendamine läbi strateegilise kommunikatsiooni;
• võrdse kohtlemise edendamine läbi strateegilise hagelemise;
• juriidilise, psühholoogilise ja/või kogemuspõhise nõustamise tegemine;
• mitmekesisuse edendamine ja edendamise toetamine organisatsioonides;
• konkreetse siht- või sidusrühma esindajatele nn rätseplahendusena kujundatud teavitusürituste ja arutelude korraldamine;
• osalemine poliitikajakujundamise protsessides eesmärgiga tagada vähemuste parim õiguskaitse ning olla vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes eeskõnelejaks;
• võrdse kohtlemise võrgustiku koordineerimine, arendamine ning laiendamine.“

Kas keegi leidis siit sõnagi peredega või vaimse tervisega seotud probleemide lahendamise kohta? Küsimus on retooriline…

Riigiasutused vilistavad õigusriigi põhimõttele
Igale ratsionaalselt mõtlevale inimesele peaks olema selge, et sotsiaalministeerium kuulutas välja taotlusvooru hoopis teise – täpsemalt võrdsuspoliitika – valdkonda kuuluvate projektide rahastamiseks. Kutses ei ole sõnagagi osutatud sellele, et kõnealuses taotlusvoorus on oodatud perede olukorra või vaimse tervise edendamisega seotud projektid.
On omaette arutelu teema, kas Eesti Vabariigi valitsus peaks edendama võrdset kohtlemist ja inimõigusi sellise nurga alt. Minu silmis on siin tegemist riikliku ideoloogilise kasvatustööga, mis makstakse kinni inimeste taskust, kes ei pruugi sellega üldse nõus olla. Demokraatlikus riigis tuleks mistahes poliitikale hankida valijate mandaat. Kui ühiskonna enamus leiab, et homo- ja sooideoloogia on vajalik ja seda tuleb edendada, siis vähemalt on antud nõusolek maksumaksja raha sel eesmärgil kasutamiseks.
Kõnealusel juhtumil on skandaalne asjaolu, et üks valitsusasutus (sotsiaalministeerium) on arvanud heaks rahastada nn võrduspoliitika alla kuuluvaid projekte selleks seaduse poolt mitte ette nähtud vahenditest ning selle asjaolu avalikuks tulemisel õigustab oma käitumist, moonutades seaduse mõtet.
Viimasel ajal on palju juttu olnud euroopalikust õigusriigist, mis olevat autoritaarsete „populistide“ tõttu ohtu sattunud. Samas ei tea ma Eestis mitte ühtegi kaasust, mille puhul võiks rääkida ohust õigusriigile „populistide“ (rahvuskonservatiivide) süü tõttu.
Küll aga koguneb järjest näiteid selle kohta, kuidas erinevad riigivõimu harud lihtsalt vilistavad kehtivale õigusele, kui on vaja ajada teatud ringkondadele ideoloogiliselt meelepärast asja. Kooseluseadus kuulutatakse jõustunuks, kuigi sellesse seadusesse sõnaselgelt kirja pandud tingimused pole täidetud. Teatud isikute puhul – nagu Indrek Tarand – ei nähta seaduserikkumises (avaliku koosoleku segamine, raha omastamine) mingit probleemi või see antakse suuremeelselt andeks, nagu sündis politseile valeütlusi andnud Mary Krossiga. Sotsiaalministeeriumi seaduserikkumise küüniline kinnimätsimine ja õigeks kuulutamine kuulub nende näidete hulka.
Kas tõesti ei ole Eesti Vabariigis jõudu, mis suudaks murda riigivõimu kuritarvitava küünilise seltskonna võimumonopoli?

Allikas: https://objektiiv.ee/sotsiaalministeerium-valetab-nahaalselt/