Mida Põlissoomlaste erakond kriisist arvab?

Ka Soome suleb piire. Vene-Soome piiril Nuijamaal.

Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab Põlissoomlaste hinnangust kriisile ja sellest, kuidas padupunane valitsus tahab asüülitaotlejaid ka koroonaviirusest hoolimata riiki lubada.
“Põlissoomlaste erakonna esimees Jussi Halla-aho avaldas 16. märtsil Facebooki postituses oma erakonna põhiseisukohad käsiloleva kriisi kohta. Tutvugem, millisena näeb opositsiooni surutud sugulaspartei praegust enneolematut olukorda.

Kõigepealt avaldab erakond tänu valitsusele samal päeval avaldatud meetmete eest viirusevastases võitluses. Valitsuse abinõusid leitakse olevat õiget mõõtu ja möödapääsmatud ning mainitakse, et need on hästi kooskõlas rahvusvaheliste ekspertide soovitustega, teiste Euroopa maade sammudega ning ka Põlissoomlaste endi varasemate ettepanekutega.
„Siseriiklike abinõude rakendamisega paralleelselt on eriti tähtis, et piirid nakkuse levimise takistamiseks suletaks üksikisikutele. Riigi funktsioneerimisele tähtis kaubaliiklus peab muidugi jätkuma.“

Kriis toob kaasa eriti suurt ainelist kahju ettevõtlusele väga mitmes sektoris. Valitsuse plaanidest luua riigis sügiseks 30 000 uut töökohta ei tule muidugi midagi välja, ja opositsioonipartei Põlissoomlased valitsusele selle eest küll etteheiteid teha ei kavatse.
Kes Soome poliitika vahukeeriseid on jälginud, mäletab, et detsembrikuine valitsuskriis, mille käigus vahetus peaminister, sai alguse saamatult käsitletud töötülist. Hiljem on tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide vahel peetud raskeid ja kauakestvaid läbirääkimisi palga ja töötingimuste üle. Ka ilma streikide ja lokautideta pole mõnes asjas õnnestunud kokkuleppele jõuda.
[Juhuks, kui kellelgi on terminid meelest läinud: Streik tähendab, et töölised ei tule tööle. Tehas seisab ja toodangut ei tule, kuni kokkulepe on saavutatud. Lokaut tähendab, et tehase omanik keerab tehase väravad lukku ega lase töölisi tööle. Tehas seisab ja palka keegi ei saa, kuni kokkulepe on saavutatud. 2020. aasta alguses kasutati läbirääkimiste hoogustamiseks mõlemat varianti.]
Põlissoomlaste arvates põhjustab kriis majandusele niivõrd ränki tagajärgi, et tööturu osapooltel tuleks viivitamatult sõjakirved maha matta ja hakata ühel meelel hoolitsema selle eest, et hing sees püsiks.

Sinna juurde kuulub ka kokkuhoid. „Kui me kriisioludes peame oma majandust ja ühiskonda ülal
pidama ja hiljem uuesti üles ehitama, on iga euro kallis. Avaliku sektori kuludest tuleb kõrvaldada kõik mittevajalik. Nagu igal riigil, nii ka Soomel tuleb keskenduda iseenda ja oma kodanike abistamisele. Toetused arengumaadele, kõikvõimalikud sisserändega seotud kulutused ning poliitilistele organisatsioonidele ja kodanikuühendustele makstavad toetused – need on näited kuluartiklitest, mida nüüdistingimustes tuleb range käega kärpida, kaitsmaks Soome tööd, ettevõtlust ja heaolu. Sihtasutuste maksusoodustused vajavad samuti reguleerimist.“
Halla-aho leiab ühtlasi, et Soome ei tohiks osaleda ühisvaluuta euro päästmise projektides, juhul, kui näiteks viirusest kurnatud Itaalia majandus kokku variseb. Soomel tuleks igaks juhuks koostada hoopis ettevalmistusplaan eurost lahkulöömiseks.

Kõik oleks ju kena. Jutt on igati mõistlik, nagu enamjagu Soome valitsuse meetmetestki.
Põlissoomlaste netiportaal Suomen Uutiset teatas aga 17. märtsil: „Kui Soome piiripunkti saabub asüülitaotleja, siis on tal vastavalt rahvusvahelistele lepingutele õigus rahvusvahelist kaitset taotleda,“ teatas siseminister Maria Ohisalo (roh.) äsja peetud pressikonverentsil.
Nii et piirid pannakse küll kinni, koju naasvad Soome kodanikud peavad 14 ööpäeva isolatsioonis veetma – jah, seda küll, kuid asüülitaotlejate vastuvõtt jätkub endiselt, selles osas mingeid muudatusi ei tehta!

See mürkroheline blond vajaks küll hädasti üht hästi pikkade varrukatega särki ja veidi teistsugust ümbrust kui valitsuse loož Eduskunna istungisaalis. Mina rohkem sõnu ei leia.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/mida-polissoomlaste-erakond-kriisist-arvab/