RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 18. juuli 2014

Nominaal versus reaal ehk sõnad tegude vastu



Eesti ametlik sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvu näitaja ei pruugi olla täpne, sest see ei lähe kokku teiste makromajandusnäitajatega. Analüütikud olid 2013. aasta majanduskasvu prognoosides üsna optimistlikud. Ometi tuli analüütikutel eelmise aasta kevadel avalikustatud esimese kvartali tegeliku majanduskasvu prognoosi korrigeerida. Peagi öeldi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangus Eesti majanduse kohta, et „rahvamajanduse arvepidamise andmed ei ole kooskõlas teiste andmetega, mis viitavad mõnevõrra kiiremale reaalkasvule ja SKT deflaatorist väiksemale inflatsioonile“.
Mida need „nõiasõnad“ tähendavad? Riikide majanduse suurust mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguga (SKT). Eelmisel aastal oli Eesti SKT suurus 18,4 miljardit eurot, 2012. aastal oli SKT ühe miljardi euro võrra väiksem ehk 17,4 miljardit. Võrreldes üle-eelmise aastaga oli majanduse nominaalkasv ehk kasv jooksevhindades 5,9 protsenti. Selleks, et teada saada, kui palju kasvas majandus tegelikult (majanduse reaalkasv), tuleb sellest  näitajast lahutada hinnatõus. Kui tarbijahinnaindeks mõõdab meie igapäevase ostukorvi kallinemist, siis SKT reaalkasvu arvutamisel võetakse arvesse hinnatõusu tervikuna, mis majanduses on toimunud (eratarbimine, investeeringud, eksport ja import jne). Seda hinnatõusu nimetatakse SKT deflaatoriks.
            Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa kinnitas, et metoodika on korrektne ja seda on kinnitanud ka Eurostati regulaarsed kontrollid liikmesriikides. "Statistikaamet kohtus IMFi delegatsiooniga ning kohtumise käigus arutasime Eestis kasutatavat rahvamajanduse arvepidamise metoodikat ja aegridade käitumist. Mõne küsimuse kohta saadame IMFile detailsema selgituse, miks rahvamajanduse arvepidamise andmed teiste andmetega võrreldes just nii käituvad."
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm lisab: "SKT ei ole kunagi täpne indikaator majandusedu mõõtmiseks, tervikpildi jaoks tuleb paratamatult arvestada võimalikult laiahaardelist näitajate kogumit."
            Lähtudes majandusteaduslikust definitsioonist, on SKPd võimalik välja arvutada kolmel erineval meetodil, mis kõik peaksid andma ühesuguse tulemuse. Sellisel juhul tekib küsimus: „ Aga miks neid siis kolm on?“
Lähtume, et meetodid on samaväärsed ja arvutame tulumeetodil SKP ühe lihtsa näite abil. Ülesanne: Oletame, et ühiskond arveldab kartulites ja ühikuks ongi lihtsalt üks kartul. Oletame seda, et ühiskonna tulumaksumäär on 50%, kusjuures teeme lihtsustava täienduse, et maksu võtab „riik“ täisühikutes iseenda kasuks. Oletame, et Aadu toodab 8 kartulit, mille eest Aadu ostab maksustamisjärgsete kartulite eest Peedult juukselõikust. Peedu omakorda ostab oma maksustamisjärgsete kartulite eest Zeedult raamatupidamist ja Zeedu oma maksustamisjärgsete kartulite eest Jürilt arvutihooldust. Kui suur on SKP?
Valem on järgmine: SKP = sissetulekud (palk, rent, intress, kasum) + amortisatsioon (kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) 
Lahendus: Aadu palk on 8 kartulit, maksu maksab 4 kartulit; Peedu palk on 4 kartulit, maksu maksab 2 kartulit; Zeedu palk on 2 kartulit, maksu maksab 1 kartuli ja Jüri palk on 1 kartul, mille maksab maksudeks.
            Võttes aluseks tulumeetodi on meil olemas palgaarvud ja kaudsed maksud, amortisatsiooni pole. Seega SKP saamiseks tuleb liita palgad: 8+4+2+1 ning sellele tuleb juurde liita maksud 4+2+1+1. Nominaalne väärtus kokku on 23 kartulit (ja unustame, et reaalselt toodeti ju 8).
            Vastus: SKP on 23 kartulit.
            Muidugi võime arvu täpse suuruse üle vaielda, kuna tekib küsimus, kas tulumaks liigitada otseseks või kaudseks maksuks. Antud näite puhul ütleme, et maksusid praegusel juhul liita ei tohi.
            Kui IMF tõi välja SKP jäämäe veepealse osa ehk pinnavirvenduse, siis kartulinäites on välja toodud asja tuum. Teisisiõnu näitas see näitlik ülesanne seda, miks hinnad tõusevad ja miks SKP ei ole midagi muud kui statistiline näitaja, millel millegipärast on kummituslik mõju.

Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees


1 kommentaari:

Unknown 11. märts 2015 14:57  

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP