RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 21. mai 2015

9. mai "Võidupüha" on eestlastele verise okupatsiooni naasmise sümbol

Kummaline oli kuulda A. Tankleri ja A. Lobjakase üleskutseid viimases "Olukorrast Riigis" saates Raadio 2-s, kus nat kutsusid Eestit tähistama koos teiste (sh Venbemaaga) 9. maid, kui võitu natsismi üle. Siit kumab jälle läbi see arutu hirm, et mida teised küll meist arvavad, kui me tulenevalt oma ajaloost 9. maisse veidi teisiti suhtume. Kuid kui me tahame olla ajaloo ees ausad, siis me peamegi 9. maisse suhtuma teisiti, kui paljud suurriigid, kes otseselt olid selle sõja osalised. Teatavasti Eesti Vabariik selles sõjas ei osalenud ja kuulutas end hoopis sõja eel neutraalseks.
Eestlased on läbi ajaloo sakslastesse pigem negatiivselt suhtunud. Näiteks Landeswehri sõjas olla sõditud palju innukamalt ja vihasemalt, kui punaste vastu. Selline hoiak säilis ka EW ajal. Kuid 1940 alanud kommunistlik N liidu okupatsioon suutis oma võigaste inimsusevastaste kuritegudega muuta sakslased eestlastele nii armsaks, et kui nad 1941 Tallinna marssisid, siis rahvas hõiskas ja oli pisarateni liigutatud. Paljud vanglastes ja juba laevadele laaditud eestimaalaseid ootas edasisaatmine Siberi või GULAG-i laagritesse. Tänu sakslaste saabumisele jäi see ära, nad vabastati. teisiti ei ole seda võimalik kirjutada. Ka EW okupeeris kommunistlik Venemaa, mitte Natsi-Saksamaa.

 Tänaseks on kindlaks tehtud, et Satlinil oli valmis Euroopa vallutamise plaan nimega "Groza". Stalin toetas Natsi-Saksamaa maailmasõja alguses, nad olid liitlased, olles MRP-paktiga Euroopa omavahel ära jaganud. Hitler ei olnud sõjaks valmis, ta pidi aega võitma. Lõpuks ta ründas, et ennetada Stalinit.

Mis oleks saanud, kui Stalin oleks esimesena rünnanud ja kedagi poleks talle vastu hakanud? Seda tasuks mõtelda, enne kui 9. maid tähistama tormata.

Eestlased ei sõdinud saksa armees, kuna nad olid natsid. Nad sõdisid, sest nende lähedasi oli tapetud, küüditatud ja Venemaale vanglastesse viidud. Seega oli eestlastel isegi sakslastega võrreldes palju suurem õigustus ja kohustus võidelda N Liidu vastu. Neil oli täielik õigus sõdida nii kaua N liidu vastu, kuni oleks vabastatud viimane Siberi vangilaager, kus hoiti eestlasi.

Kas Saksa relvad ja munder teevad eestlasi kurjategijateks ja natsideks? Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks, 1944 aasta kaitselahingute (tänu millele paljud, ka tänamatu president Ilvese vanemad said põgenema) sangar on öelnud, et Punaarmee viis EW mundrid ära, kas oleks tulnud siis alasti ja vibuga punamõrtsukatele vastu astuma? Teatavasti EW juhtide reetlik käitumine viis EW armee liitumiseni Punaarmeega. Samal ajal nii president kui sõjavägi oli andnud vande kaitsta riiki ja rahvast viimse veretilgani. Seega rikuti ka vannet.
Soomlased näiteks austavad oma veterane, kes olid Natsi-Saksamaa ametlikud liitlased Jätkusõja ajal. Nii käisid Soome ohvitserid oma Raudristidega pärast sõda isegi kremlis vastuvõtul aga häbenenud sugugi. Täna on Soome Vabariigi aastapäeval esimesed kes presidendi kätt tulevad suruma, sõjaveteranid. Neid austatakse ja mälestatakse, keegi ei tunne mingit valehäbi ega mõtle, mida teised meist küll arvavad.

Mis oleks aga saanud eesti rahvast, kui Saksa armee poleks meid punaroimaritest vabastanud? Meid oleks tõenäoliselt tabanud täielik holokaust ja meid ei oleks enam olemas. Seega kuidas me saaksimegi mõrvarlikus Punaarmees näha vabastajaid-kangelasi ja III Riigi armees kogu kurjuse kehastust? Selline suhtumine võib pädeda juutide, venelaste ja teistegi rahvaste puhul, balti rahvad ja ka soomlased näevad sakslasi siiski veidi teisiti ja seda täie õigusega.

Küsin: kus oli Inglismaa. USA ja teised meie kallid Lääne liitlased, kui meie rahvast tapeti ja küüditati? Ega nende munder ja relvad poleks saksa omadest kehvemad olnud. EW oli teadupärast üsna Inglise-meelne, tulenevalt Vabadussõjast. Kus nad olid? Neid ei olnud kusagil, meid jääti Stalinile hävitada. See on fakt.
Ka 1945, mil USA-l oli tuumapomm, kuid N Liidul see puudus, ei nõudnud USA sellelt jõupositsioonilt Balti riikide iseseisvuse taastamist. See näitab kõige ilmekamalt, et meist ei hoolitudki. Kas sellised on liitlased, kellega koos me peaksime sõja lõppu ja võitu tähistama?

Meil pole vaja ei Venemaa, USA ega Euroopa järgi enda ajalugu seda. Meil on oma ajalugu, meil on omad kangelased. Tuletan meelde, et taastatud Eesti Vabariik on ametlikult kuulutanud sõjaliste teenetega vabadusvõitlejateks ka Saksa poolel sõdinud. Kaitseministeeriumi poolt neile antud Vabadusvõitleja medal matkib Vabadussõja mälestusmedalit. Veteranid on saanud auga kanda EV autasusid koos lahingus teenitud Raudristide ja teiste Natsi-Saksamaa autasudega. Seega tunnistab ka EV need Eesti kaitselahingutes osalenud mehed vabadusvõitlejateks ja neid me peaksimegi 8. mail austama. 9. mai on üksnes Stalini kapriis, kes nõudis juba kapituleerunud Saksamaa kapitulatsiooni ka üksnes N liidule. Selle tähtpäeva ja mentaliteediga (Venemaal austatakse ka "Balti natsionalistidega" võidelnuid jms) ei tohiks meil midagi pistmist olla.

9. maid võiksime me tähistada vaid siis, kui peale Hitlerit oleks kukutatud ka Stalin. Kahjuks seda ei juhtunud. Stalini süül tapetute arv ületab Hitleri ohvrite oma üle kolme korra. Kuidas me saame rõõmustada ja tähitada seda, kui väiksem roimar tapeti, kuid suurem jäi veel suurema võimuga edasi võimutsema? Tõsi Hitler tappis palju juute, kuid rahvuse järgi nii elavate, kui ka surnute lahterdamine ei ole midagi muud kui rassism. Surnu on surnu, olenemata tema rahvusest. Seega ei ole juutide tapmine kuidagi erilisem ükskõik millise teise rahvuse esindajate - inimeste - tapmisest.

Seega mingit sõja võitu eestlased ja Eesti riik küll tähistama ei pea. 8. ja 9.  mai võiks olla leinapäevad, mil igasugune pidutsemine oleks keelatud ja lipud pooles vardas. Tapetute ja piinatute mälestus kohustab meid selleks!
 

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP