EKRE ei välista suuri meeleavaldusi, kui valitsus osutub põgenike ümberasustamise sundkvootidele järeleandlikuks
EKRE kütuseaktsiisivastane
meeleavaldusTartus Foto: Hendrik Osula
EKRE
vastus põgenike ümberasustamise sundkvootidele on kindel ei. Erakond
leiab, et ei Euroopa Komisjonil ega ühelgi teisel Euroopa Liidu (EL)
institutsioonil pole õiguslikku alust öelda Eestile ette, missugust
immigratsioonipoliitikat teostada.
"EL otsus, mis kohustaks avama piire põgenike sisserändele ja
põgenike kvootide kehtestamine oleks Lissaboni alusleppe jäme rikkumine,
sest otsustuspädevus immigratsioonipoliitika
- see tähendab ka sisserände kvoodi ning põgenikelaagrite rajamise
küsimustes - on Lissaboni alusleppe põhjal rahvusriikide ainupädevus.
Juhul kui seda leppe punkti eiratakse on Eestil nagu igal EL
liikmesriigil õigus see direktiiv õiguslikult alusetuks kuulutada ja EL
kui juriidiline isik põhileppe rikkumise eest kohtusse kaevata," sõnas
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. EKRE fraktsiooni hinnangul liigub praegune Euroopa Liit kahjuks eemale Lissaboni alusleppe põhimõtetest ning suundub pigem föderatiivse liitriigi suunas, mis paratamatult sõidab üle väikeriikide ja nende kodanike huvidest ja tsentraliseerib juhtimise Brüsseli kätte.
Helme lisas, et kodakondsuse ja sisserände poliitika peab jääma Euroopa Liidus rahvusriikide ainupädevusse. "Põgenike sisserände reguleerimise järel EL keskselt on vaid aja küsimus, mil hüppeliselt suurendatakse kvootide mahtusid. See paneb Eesti ühiskonna stabiilsuse ja kestvuse suure küsimärgi alla. Paraku on praegune Eesti valitsus ja Eesti saadikud Euroopa Parlamendis pigem näitamas soosivat suhtumist EL tugevama integreerumise suhtes ning see teeb väga murelikuks."
EKRE on seisukohal, et suuremale osale eesti rahvast ei ole vastuvõetav võimalik EL otsus, mis lubaks põgenikke paigutada Eestisse. "Tahame kaitsta nende kodanike huve, kes leiavad, et põgenikelaagrite, migratsiooni- ja kaitsepoliitika üle otsustamine peab jääma rahvusriikide ainupädevuseks. Seepärast ei saa EKRE ka välistada suuremate meeleavalduste toimumist juhul kui valitsuse poliitika osutub EL survele kergekäeliselt järeleandlikuks."
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=71478531
2 kommentaari:
Just nii, ei ole seaduslikku õigust öelda Eestile...Pole eesti rahvas euroopa komisjoni brüsselisse valinud ega talle delegeerinud õigust teha eesti rahva nimel otsuseid.Ebaseaduslikult on nad selle võimu haaranud.Igapidi hea artikkel siin...
Tulebki iga hinna eest vastu hakata ja tänavale tulla.
Postita kommentaar