RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 30. aprill 2016

Pat Buchanan: Kui Jumal on surnud…

Ühes oma hiljutises veerus tegi Dennis Prager terava tähelepaneku: “Valdav enamus juhtivaid konservatiivseid kirjanikke … on ilmaliku ellusuhtumisega. … Nad ei ole teadlikud sellest katastroofist, millesse jumalatus Läänes on viinud.”

Need ilmalikud konservatiivid võivad mõelda, et “Ameerika suudab üle elada Jumala ja religiooni surma, ” kirjutab Prager, kuid nad eksivad.

Ja tõepoolest, viimase poole sajandi ajalugu näib seda kinnitavat.
Rahva religioon, nende usku, loob nende kultuuri ja nende kultuur loob nende tsivilisatsiooni. Ning kui usk sureb, sureb kultuur, sureb tsivilisatsioon ning hakkavad surema inimesed.
Kas see mitte pole Lääne lähiajalugu?

Täna pole mitte ühtegi suurt Lääne rahvast, kelle sündimus  lubaks vältida nende väljasuremist põlisrahvana.Selle sajandi lõpuks on teised inimesed ja teiste kultuurid on Vana Mandri suures taasasustanud.
Euroopa inimese saatuseks näib olevat lõpetada nagu 10 Iisraeli kadunud suguharu — alistatud, assimileeritud ja kadunud.
Ning sellal kui Euroopa rahvad — venelased, sakslased, britid, baltlased — kahaneb arvuliselt, kahekordistub ÜRO hinnangul Aafrika elanikkond 34 aasta jooksul ja ületab tublisti 2 miljardit.
Mis juhtus Läänega?
Nagu G.K. Chesterton kirjutas, kui inimesed kaotavad usu Jumalasse, siis nad ei hakka uskuma mitte millegisse, vaid nad hakkavad uskuma kõigesse.
Kui Euroopa eliidid lakkasid uskumast kristlust, hakkasid nad pöörduma ideoloogiatesse, mida dr Russell Kirk kutsus “ilmalikeks religioonideks”.

Mingiks ajaks need ilmalikud religioonid — marksism-leninism, fašism, natsism — vangistasid  miljonite südamed ja meeled.Aga peaaegu kõik nad olid 20. sajandil läbi kukkunud jumalate seas.
Nüüd haarab Lääne inimene oma embusse uued religioonid: egalitarismi, demokratismi, kapitalismi, feminismi, ühe-maailma-ideoloogia (One Worldism), environmentalismi.
Ka need annavad mõtte miljonite inimeste eludele, kuid ka need on ebapiisavateks aseaineteks usule, mis lõi Lääne maailma.

Sest neil puudub see, mida inimesele andis kristlus — mitte ainult põhjuse, mille jaoks nii elada kui surra, vaid ka moraalikoodeksi mille kohaselt elada, koos lubadusega, et selliselt elatud elu lõpus tuleb igavene elu.Ka islam annab sellise lubaduse.
Ilmalikkusel aga pole pakkuda midagi, mis võiks olla võrreldav selle lootusega.
Vaadates tagasi möödunud sajandite peale, näeme, mida usk on tähendanud.
Kui pärast Rooma impeeriumi langust võttis Lääs omaks kristluse kui kõikidest teistest ülima usu, kuna selle asutaja oli Jumala Poeg, hakkas lääs looma kaasaegset tsivilisatsiooni, ja siis läks Euroopast välja ja alistas enamuse tuntud maailmast.

Tõed, mida Ameerikas on õpetanud maailmale, et igale inimesele on seesmiselt omane väärikus ja väärtus ning puutumatud inimõigused, pärinevad kristlusest, mis õpetab, et iga inimene on Jumala laps.
Täna aga on kristlusega virtuaalselt surnud Euroopa ja on aeglaselt suremas Ameerika, Lääne kultuuris kasvab vundamendi kaotanud ja dekadentlikuna ning Lääne tsivilisatsiooni on nähtavas languses.
Rudyard Kipling on seda kõike ette ennustanud teoses “Recessional”:
“Meie laevastikud kahanevad olematuks, rannal ja neemel kustub tuli: Oh, vaata vaid, kogu meie eilne hiilgus on kui Niineve ja Tüürose kadunud sära”

Kõik Lääne impeeriumid on kadunud, ja tema poolt kunagi alla heidetud rahvaste lapsed tulevad üle Vahemere et taasasustada ema riikides, kelle pärismaalased on hakanud vananema, kahanema ja surema.
Alates 1975. aastast on ainult kaks Euroopa riiki, islamiusuline Albaania ja Island, säilitanud piisava sündimuse, et hoida oma rahvas elus.
Arvestades rahvastiku vähenemisest Euroopa sees ning Aafrikast, Kesk- ja Lähis-Idast veerevaid sisserändajate laineid, tundub veel enne selle sajandi lõppu kaartidel olevat islami Euroopa.
Vladimir Putin, kes on lähedalt näinud marksismi-leninismi surma, näib mõistvat kristluse otsustavat tähendust Emakesele Venemaale ning püüab elustada Õigeusu Kirikut ja kirjutada tema moraalikoodeksit tagasi Vene seadustesse.
Ja mis toimub Ameerikas, “Jumala riigis”?
Kristluse väljaheitmisega tema koolidest ja avalikust elust juba kahe põlvkonna jooksul ning Vana ja Uue Testamendi õpetuste tagasilükkamisega seaduste alusena, oleme tunnistajaks ehmatavalt järsule sotsiaalsele allakäigule.

Alates 1960-ndatest aastatest on Ameerika püstitanud üha uusi rekordeid abortide, vägivaldsete kuritegude, vangistuste, narkootikumide tarbimise valdkondades.Kuigi HIV / AIDS ei ilmunud lagedale enne 1980-ndaid aastaid, on sadu tuhandeid seeläbi hukkunud ja miljonid kannatavad selle ning sellega seotud haiguste all.
Nelikümmend protsenti sünde USA-s toimub väljaspool abielu.Hispaaniakeelsete seas on see protsent üle 50, afroameeriklaste seas aga üle 70 protsendi.
USA keskkooliõpilaste testide tulemused langevad iga aastaga ning lähenevad Kolmanda Maailma riikide tulemustele.

Enesetapp on tõusvaks surmapõhjuseks keskealiste valgete seas.
Näib, et sekularismil ei ole vastust küsimusele “Miks mitte?”
“Kõige selle seas, mida taluda võib inimsüda, kui väike on see osa, mida põhjustada või ravida võivad seadused või kuningad (How small, of all that human hearts endure, That part which laws or kings can cause or cure),” kirjutas Samuel Johnson.
Ilmalikel konservatiividel võib olla küll vahendeid mõnede Ameerika tõbede vastu. Kuid nii nagu Johnson märkis, ei saa mingisugune ilmalik poliitika ravida Lääne hinge haigust —  usu kadumist, mis näib olevat pöördumatu.

Pat Buchanani blogist inglise keelest tõlkinud isa Ivo Õunpuu

Patrick Joseph “Pat” Buchanan (sünd. 2. novembril 1938) – Ameerika paleokonservatiivne poliitiline kommentaator, kirjanik, publitsist, teleajakirjanik ja poliitik. On töötanud vabariiklike presidentide Nixoni, Fordi ja Reagani administratsioonis, kandideerinud korduvalt vabariiklaste partei ning 2000 Reformipartei presidendikandidaadiks.

 

 

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP