Ebaadekvaatne Euroopa Liit

Euroopa Liit organisatsioonina võib olla ju arusaamatu ja oma nõudmistes ebaadekvaatne, kuid see ei muuda asjaolu, et Ukraina on geopoliitiliselt Euroopa riik. Nagu Eestigi.

Ja jaburate koosluste muutmine mõistlikuks on võimalik, vahel ka hädavajalik, milleks on vaja värsket ja tugevat verd. Selle peale peaksid mõtlema Eesti elanikud eurovalimiste ajal, kui oma esindajaid Europarlamenti valivad. See sõnum tundub olevat ka Ukraina eelmise presidendi Juštšenko sõnumiks, kelle siiras soov on siduda oma riik Euroopa kultuuriruumi, hoolimata seal hetkel võimutsevast absurdiarengust

Delfi vahendas BNS'is avaldatud Juštšenko sõnumit, et tänase Euroopa Liidu nimelise substantsi võimukandjad seadsid Ukrainale assotseerumisleppe sõlmimiseks ette ebaadekvaatseid tingimusi.

Ukraina endine president Viktor Juštšenko leiab usutluses BNS-ile, et Euroopa Liit seadis Ukrainale ebaadekvaatseid tingimusi ning jättis kõrvale märksa olulisema küsimuse Euroopa geopoliitilisest tulevikust.

Hetkel Vilniuses viibiv Juštšenko ütles, et Euroopa Liidu nõudmised assotsieerumisleppe osas on liiga tehnilised ning viimastel aastatel Euroopa Liidu-Ukraina dialoogis olnud paus viis selleni, et Kiiev keeras Venemaaga lähenemise teele, vahendab BNS.

Juštšenko sõnul loodab ta siiski, et Ukraina võimude otsus peatada assotsieerumisleppe allkirjastamiseks valmistumine polnud lõplik, kuna see valmistaks pettumuse enamikule Ukraina elanikest.

"Olen kindel, et Ukraina küsimus on Euroopa jaoks üks peamisi poliitilisi küsimusi ning mitte ainult täna, vaid lähemas tulevikus. Kuhu paigutub Ukraina? Selle lahingu, mis me täna kaotasime, kaotas eeskätt ühinenud Euroopa," ütles ekspresident.

"Minu arvates juhtus see mitmel põhjusel, alustades Ukraina geopoliitilisest missioonist, mida pole veel päriselt teadvustatud. Ma leian, et Ukraina eest tuleb võidelda, aga mitte vaadelda kõrvalt mingite tehniliste tingimuste, mingite eksamite tasandilt," lisas ta.

Juštšenko hinnangul venis poliitiline paus Euroopa Liidu-Ukraina suhetes liiga pikaks, mistõttu "kolmas osapool sai tegutseda".

"Ukraina on kahtlemata euroopalik riik./.../ Ta on territooriumi poolest Euroopa suurim riik. See on väga oluline, missugused printsiibid ja väärtused selles ruumis võrsuvad, kas euroopalikud või asiaatlikud. Leedulasele, sakslasele, portugallasele on kasulik, kui Ukraina asuks Euroopa poliitikatsoonis, kuid selle eest tuleb võidelda, see pole pelgalt kellegi tehniline lahendus. Kui me põrkame kokku tohutu eelarvepuudujäägiga, kui Ukrainast lahkuvad investeeringud, kui kahepoolsed suhted meenutavad pigem kaubandussõda, kuid ma ei räägi praegu mingitest tehnilistest tingimustest. Need on olulised, kuid ajaliselt pole nad adekvaatsed," selgitas ekspresident.

 

Allikas: SIIN