RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 4. detsember 2013

Eve Lill Facebook´is: Meditsiinist

Täna juhtus nii mõndagi, mis pani mind mõtlema meie riigis toimuvale.
Ehkki puhtisiklik emotsioon, seoses meie meditsiiniasutustega, usun, et paljud teisedki on seda kogenud...
Aga alustan algusest.
Laupäeval jõudis poeg (16) Saaremaalt koolist koju kõrge palaviku ja paistes mandlitega. Eks esimene abi ikka koduste vahenditega, sest apteek meie vallas laupäeval avatud vaid mõne tunni hommikupoolikul (ei maksa nädalavahetusel haigeks jääda).
Võitlesime siis kaks päeva palaviku, paistes kurgu ja kinnise ninaga tradistiooniliste vahenditega, kuid esmaspäeva hommikul esimese asjana sõitsime perearsti juurde (20km).
Esmane vereanalüüs käes, määrati antibiootikumid ja mingid turset alandavad tabletid. Paraku tulemusi see ravi ei andnud kael paistetas ühe hullemaks ning kurgust ei läinud enam vedelikkugi alla ilma suurte valudeta. Öösel tõusis taas ülikõrge palavik ning hommikul helistasin kiirabisse. Pereõde arvas küll, et vaevalt nad kohale tulevad- katsuge oma jõududega Mustamäe haiglasse saada.
Üllatus oli aga suur, kui kiirabi saadeti ja isegi ilma pikema jututa. Kaks toredat meesterahvast vaatasid poisi läbi, sai neile ka kogu senine ravikäik ette kantud. Ja siis tuli selline lause: „ Paraku ei saa me rohkem millegagi aidata, kui et viime arsti juurde“, et niiöelda erakorralisele vastuvõtule.
Loomulikult olin nõus. Ise kaasa sõita ei saanud, kuna masinas ei olnud ruumi ja paraku polnud mul täna ka autokasutamise võimalust... Poiss aga viidi Mustamäele.
Pärast paari tundi närveldamist laps helistas ja teatas, et tal kästi Meremeeste haiglasse minna, sest neil seal Mustamäel pole temaga midagi peale hakata..... Hallooo? Kiirabiga 40 km kauguselt toodud 39 kraadise palavikuga laps hakaku teise haigla poole astuma?
Mis kurat toimub meie meditsiiniasutustes?
Olgu, saime hakkama- leidsime võimaluse laps autoga ühest haiglast teise viia, kuid seda vaid tänu sellele, et oli lähedasi pealinnas. Aga kui poleks olnud? Kui sa pole Tallinna elanik, kui sa ei tea isegi seda, kus too teine haigla asub ja kui sa pole nii jõukas, et taksoga sõita?
Tegelikult jäetakse haige inimene lihtsalt tema enda hooleks, sedapuhku veel lapseohtu nooruk.
Ma saan aru, et haigla ei pea osutama taksoteenust, aga kas ühel haiglal ei peaks olema siiski erinevaid spetsialiste? Miks peab haiget loksutama ühest kohast teise, kui see niigi vaevu jalul püsib?
Reformarid lubasid kõva häälega enne valimisi, kuidas arstiabi saab olema kättesaadav kõigile.. lubage nüüd naerda kõva häälega. Nad on võimul olnud kui kaua...? Arstiabi aga jääb järjest viletsamaks ning tänast juhtumit sügavamalt vaagides tuleb tunnistada, et haige enda asi vaadata, kas jääb ellu või kukub kusagil haiglakoridori peal lihtsalt kokku.
Ma ei julgeks küll kunagi öelda, et ma sellise Eesti üle uhke olen, kus haigeid inimesi koheldakse kui ...ei taha öeldagi. Ja mina veel toetasin arstide streiki...oehjah.
Kindlasti on ka teistsuguse suhtumisega arste ja ma ei taha sugugi üldistada, kuid Mustamäe erakorralisse ei sooviks ise küll sattuda...
Ja pole vaja hakata mulle rääkima sellest, et arstid ei saa midagi teha kui haigla juhtkond on asjad paika pannud. Inimeseks saab alati jääda, olgu siis kodukord milline tahes.

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP