RAHVUSLANE

Rahvuslane

laupäev, 14. detsember 2013

Riik tahab keelata poliitilised streigid

Mullu  7.–9. märtsil 17 234 haridustöötaja osalusel peetud üleriigilisel õpetajate streigil nõudsid pedagoogid palgatõusu 20 protsenti.  Õpetajate nõudmisi toetasid toetusstreigiga raudteelaste ametiühing ning arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit.


Mullu 7.–9. märtsil 17 234 haridustöötaja osalusel peetud üleriigilisel õpetajate streigil nõudsid pedagoogid palgatõusu 20 protsenti. Õpetajate nõudmisi toetasid toetusstreigiga raudteelaste ametiühing ning arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit. Foto: Andres Haabu
 
Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile uue kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu, mis keelab töökatkestuse juhul, kui sellega tahetakse mõjutada täidesaatva võimu, seadusandliku võimu ja kohtuvõimu tegevust.

Ametiühingute keskliit tõlgendab seda nii, et tulevikus on keelatud valitsuse ja riigikogu survestamine töötingimuste parandamiseks ning välistatud on kollektiivne tegevus riigilt palka saavate töötajate huvides. Ametiühingute hinnangul peavad edaspidi valitsuse kritiseerimisel ettevaatlikud olema kõikide elualade esindajad, et nende seaduslikke taotlusi ei aetaks segamini valitsuse ebaseadusliku survestamisega.
Seda, et kohtuvõimu ei tohi streikidega mõjutada, aktsepteerib ametiühingute keskliit täielikult, kuid täidesaatva võimu ehk valitsuse sissetoomine lööb liidu juhi Peep Petersoni sõnul pildi täiesti raamidest välja.
«Praktiliselt igas valdkonnas võib juhtuda asju, mis on valitsusega seotud. Kõigil õpetajatel, kultuuritöötajatel, õdedel ja bussijuhtidel on edaspidi streikimine välistatud ja ebaseaduslik,» seletas Peterson. Ta ütles, et eelnõu on kurioosum ning valitsus püüab sellega muuta Eesti Põhja-Korea sarnaseks.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas Postimehele, et kindlasti ei ole seadust tehes silmas peetud seda, et kui palgakõneluste või muude töötingimuste läbirääkimiste teiseks pooleks on valitsus, siis ei tohiks valitsust survestada. «Streigid formaadina ongi selleks mõeldud, et nad oleksid tööandja, näiteks bussi- või rongifirma vastu ning ei tohiks survestada valitsust tegema otsust, mis puudutab hoopis mõnda teist valdkonda,» selgitas Rõivas. «Streik on töötüli lahendamise äärmuslik meetod, aga mitte poliitilise meelsuse avaldamise vorm,» rõhutas Rõivas ja lisas, et kui soovitakse avaldada oma meelsust, siis selleks on alati olemas võimalus korraldada meeleavaldusi või pikette.

Allikas: http://www.e24.ee/2630024/riik-tahab-keelata-poliitilised-streigid

1 kommentaari:

Anonüümne 16. detsember 2013 00:00  

Riik ei taha keelata!Selleks ei ole referendumil küsimust esitatud.VALITUS tahab keelata poliitilised streigid!Oleks viimane aeg hakata vahet tegema RIIGIL ja VALITSUSEL kes end osavalt esimese nimetuse alla peidab.

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP