Usuvabaduse ekspert: lääneriikide kristlaste olukord on tõsiselt halvenenud

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)



Esmaspäev, 16 detsember 2013

Hudsoni instituudi usuvabaduse keskuse töötaja Paul Marshalli hinnangul on lääne­riikide kristlaste võimalused oma usku järgida ahenenud. „Asjad on läänes tõesti halvemaks muutunud,“ märkis ta.

„Lääne sekularism on viimastel kümnenditel kasvanud,“ selgitas Marshall agentuurile CNA. „Tahaksin rõhutada, et mustrid, millest me räägime, ei ole sellised nagu alles jäänud kommunistlikus maailmas või Lähis-Idas. See ei ole selles mõttes tagakiusamine, kuid on muutunud väga muret­tekitavaks.“

Marshall viitas koduõpet pooldavatele Saksa kristlastele, kes on sunnitud USA-st asüüli taotlema, ja usklikele, keda vallandatakse töölt ainult ususümboolika kandmise pärast.

„On näiteid – eriti jõuliselt haridussüsteemis – eeldusest, et ilmalik ühiskond on ühiskond, kus religioonil ei ole kohta. See võib eksisteerida privaatselt, teie kodus, teie kirikus, kuid tal pole kohta ühiskonnas laiemalt.“

Uue ja ebatavalise arusaama kohaselt ei saavat ühiskond olla tõeliselt avatud, kui seal eksisteerib religioon. Kui traditsioonilise arusaama kohaselt tähendab avatud ühiskond niisugust ühiskonda, kus vabadus kehtib nii ilmalikele inimestele kui erinevate religioonide järgijatele, siis uue arusaama kohaselt järgib riik teatud ideoloogiat ja nõuab kõigilt selle omaks­võtmist.

Marshalli hinnangul on läänes toimunud pööre pluralistlikust ühiskonnast ideoloogiliselt ilmaliku ühiskonna suunas. „See teeb murelikuks,“ märkis ekspert.

Paul Marshall pidas sellekohase ettekande Roomas toimunud konverentsil „Kristlus ja vabadus ajaloolisest ja tänapäeva perspektiivist“.

Loe lähemalt siit. 

Allikas:http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3693&Itemid=1 

________________

„On näiteid – eriti jõuliselt haridussüsteemis – eeldusest, et ilmalik ühiskond on ühiskond, kus religioonil ei ole kohta. See võib eksisteerida privaatselt, teie kodus, teie kirikus, kuid tal pole kohta ühiskonnas laiemalt.“
Kas ei tule tuttav ette?
Muidugi, täpselt nii räägiti Nõukogude okupatsiooni ajal. Nüüd aga liigume jälle suurte sammudega neomarksistliku totalitaarse ühiskonna poole!
M.I.