Paar arvamust Yogasūtra raamatule
Martti Kalda ja Inga
Põldmaa on Yogasūtra teksti põhjalikult kommenteerinud ning 2015. aastal
ilmunud raamatu ette lisanud sissejuhatavalt 60ne leheküljelise lühikokkuvõtte.
See sissejuhatus sisaldab eesti keeles parima ülevaate India mõtteloo ühe
koolkonna (yoga) ajaloolisest
kujunemisest. Aga sissejuhatuse alguses on üks ajalooline küsitavus, mis
järgnevat kirjutama ajendas.
Indoaarialaste
Indiasse sissetungi kujutlusplaani arvustus
Kaheksandal
leheküljel väidavad M. Kalda ja I. Põldmaa, nagu oleks peale aastat 2500 e.m.a
Indiasse tunginud indoaarialased. See arvamus oli 20. sajandi algusest peale
küllalt levinud, aga tänapäeval on kaheldavaks muutunud. Kahtlemise põhjus on 20.
sajandi lõpul paljude ajaloouurijate kriitika „lääne teadlaste” indoaarialaste
Indiasse sisserände oletuse kohta. Alates 1980test aastatest pole „aarialaste
sissetungi” või „sõjalise vallutuse” arusaamad enam tõsiseltvõetavad, sest
ilmusid sisserände oletuse kriitikad paljudelt autoritelt. Stephan Nagel
(THEION XI, 1999) loetleb kriitikute nimesid: K. Kennedy 1984, J.
Schaffer 1984, C. Renfrew 1987, M. Tosi 1987, J. Kenoyeri 1991, B. Lal
1994, J. Schaffer ja D. Lichtenstein
1995. Sisserände oletust tähistatakse nüüdsest kui teadlaste endi poolt loodud
müüti. S. Nagel toetub India varasema ajaloo arvustuses Ṛgveda
tekstile, mida peetakse üheks inimkonna vanimaks ürikuks. Nageli järgi
pole Ṛgvedas Indiasse sisserände kohta ühtegi
viidet. Ṛgveda teksti põhjal on võimalus taaskujutada indoaarialaste
liikumist India ida ja lõunaosas, aga mitte sisserännet Indiasse.
Indoaarialaste
sisserände oletuse mõtlesid keeleteadlased välja 19. sajandil botaanika ja
zooloogia nimetuste alusel. Arheoloogid on tänapäevaks kõik tollased oletused
kummutanud. Alates 1970. aastast ei usu ükski India varase ajaloo, Harappa
kultuuri arheoloog, sisserändu. Kuigi Harappa kõrgkultuuri suurema osa, paljude
külade ja linnakeste väljakaevamine on alles ees või pooleli, arvavad India
arheoloogid ja geneetikud, et Harappa võibolla Euroopa tsivilisatsiooni algallikas. Sisserände oletus on
asendunud väljarände oletusega. Arheoloogide arvates võib Sumeri Kahejõemaa (Mesopotaamia) kultuur pärineda Indiast.
Sellele viitab näiteks ka Alain Daniélou teoses India ajalugu; ta kirjutab: „on võimalik,
et Sumeri tsivilisatsiooni häll asus hoopis Indias“ (2011, lk 23; tõlge M.
Kalda).
Väljarände oletus
leiab üllatavalt toetust ka Vanast
Testamendist. Seal on viide, kuidas Sineari ehk Sumerisse saabusid väljarändajad
ida poolt: „kui nad hommiku poolt teele läksid, siis leidsid nad oru
Sinearimaal ja jäid sinna elama“ (Uku Masing, Piibel 1938; 1. Moosese raamat
11:2).
India vanima ajaloo kohta
on olemas uus mõttemuster. Selle oletuse järgi tuleks indoaarialaste algkodu
otsida tänapäeva Pakistani ja Loode-India aladelt.
Raamatu keelevormist
Vaatamata eelnevale
sisserände müüdi kriitikale on raamatu tekst tähelepanuväärne saavutus. Yogasūtra
kommentaarides on oskuslikult lahendanud sanskriti mõistete algupärasuse ja
eesti keele suhete probleemid. Näiteks veda nimetust kasutatakse
järjekindlalt algupärases vormis. Huvitavalt eristatakse ajaloolist yoga´t,
tänapäeval levinud joogast. Eessõna lõpus viidatakse ka mõlema sõna erinevale
tähendusele.
Ainus näpukas on ebajärjekindlus
mõiste karman kasutamisel.
Nagu veda puhul võiks ka mõistet karman kasutada ühes algvormis,
mitte karma ja karman läbisegi. Raamatu lõpus olevas
põhiterminite nimestikus kasutatakse siiski selgelt algvormi karman.
Kui tõlkija
piisavalt hästi valdab algkeelt, siis pole vaja kasutada eeskujuna seniseid eestindusi,
sest mõned algvormid sanskriti, araabia või heebrea keeles ei pruugi olla
kooskõlas meil seni kasutatavatega. Võiks julgelt kaugeneda inglise, saksa, vene
ja teiste vahenduskeelte vormidest, mis erinevad algsest sõnatüvest. Näitena,
kuidas sõna tüvi on algkeelest eesti keelde õnnestunult üle võetud, nimetan
David Kilculleni teose Juhupartisanid
(Riigikaitse Raamatukogu 2015), kus kohmaka šariaat
asemel kasutatakse algkeelelähedasemat šaria
mõistet.
Tulles tagasi Yogasūtra
juurde, siis kogu tekst on heaks eeskujuks sellest, millises vormis algkeele
mõisteid on võimalik kasutada eestikeelses tekstis.
(PS: Käesolevad arvamused on pühendatud meie seast lahkunud õpetaja
Sergei Stadnikovi mälestuseks, kelle Vanade idamaade kultuuriloenguid kuulasime
Eesti Humanitaarinstituudis 20 aastat tagasi.)
Leho Lamus
0 kommentaari:
Postita kommentaar