Sularaha kaob käibelt juba 2. aasta pärast
Paljudele tuli see uudis šokina või pani siis lihtsalt imestama, kuid tegelikult käib varjatud sõda sularaha vastu juba mitu aastat üle terve planeedi, sest sularahata maailm on iga riigi unistus, kuna võimaldab oma kodanike üle suuremat kontrolli. Iga elektroonilise rahaga (nt ülekanne, pangakaart) tehtud tehing salvestatakse andmebaasi, ja sedasi on ametnikel esimest korda inimajaloos täielik ülevaade sellest, millega ori (st kodanik) tegeleb. Kust saab ta oma tulu ja mis teeb talle kulu.
“Pangakontoris sularahatehingute lõpetamine ei ole otseselt kulude kokkuhoid, vaid kliendi ootustele vastutulek,” ütles meediale Swedbanki Lääne regiooni juht Egon Jekabson.
Juba 11 aastat tagasi ehk 2003 hakkas siil õpetama “Maksa kaardiga!”. Lisaks kujundati ühiskonnas arvamust, et ainult rumal või ajast maha jäänu kasutab sularaha. Tundub, et need kampaaniad on olnud edukad, sest täna teeb kaardimakseid 92% elanikkonnast.
Kuid sularahast pole inimkond veel vabanenud, sest siiani on olnud üks suur AGA. Nimelt, sularahata ühiskond saab toimida ainult siis, kui igal inimesel on naha all kiip. Viimastel kuudel on nn arvamusliidrid arutlenudki selle üle, kuidas veenda inimesi end vabatahtlikult kiibistama. On pakutud välja, et võibolla tuleks kiip üldsegi kohustuslikuks muuta ja jutul lõpp, kuid selline lähenemine tekitaks paljudes kindlasti pahameelt.
Poolteist kuud tagasi esitleti digitaalset tätoveeringut, mis on nagu kiip, kuid ajutine. Sellega loodetakse inimmassid nüüd kiibiusku pöörata, sest kiip on vahva ja teeb elu nii palju lihtsamaks.
Millega täpselt on tegu ja kui kaval see kõik on, vaata videost:
Videos räägitav: On aeg mõelda, kuidas oma seadmeid mugavamalt avada. Neid, mida kasutame tihti. Keskmine inimene avab oma telefoni 39 korda päevas ja selleks kulub tal iga kord 3,2 sekundit.
Kuna see on tüütu, siis 50% inimesi Nei lukusta oma telefoni üldse. Riskides sellega oma isikliku info avalikuks tulemisega. Seetõttu otsustasime telefoni avamise teha lihtsamaks. Telefon on isiklik asi. Seetõttu peaks ka avamine isikustatud olema. Eelmisel aastal tutvustasime klambrit, mis telefoni avas.
Nüüd on meil jälle uudis. Digitaalne tätoveering! Motorolaga koostöös tegime digitaalse tätoveeringu, mis püsib nahal 5 päeva. Sellega võib käia ujumas ja trennis. See on sinuga igal pool kaasas. Painduv materjal on ühendatud viimase sõna elektroonikaga. Seda on nii mugav kanda, et sa ei pane seda tähelegi. Teeme koostööd tippdisaineritega, et kiip näeks hea välja ja oleks lihtne kasutada. Enam pole vaja sõrmega liigutada ega trükkida, lihtsalt puuduta.
Allikas: http://blog.kaitseomatervist.ee/sularaha-kaob-kaibelt-juba-2-aasta-parast
8 kommentaari:
Mingi jama nüüd ka postkontoritega. Minu teada saavad/said need inimesed, kel pangakaarti pole, oma pensioni kätte postkontorist?
Aitäh tõlke eest, eriti vanemate inimeste jaoks on tõlked head ja neile, kes on nooruses õppinud hoopis vene keelt või saksa keelt.
Kuidas saab Youtube videosid salvestada arvutisse või mälupulgale? Kahju, kui häid videosid enam netiavarustest üles ei leia...
Mitte kunagi!!! Raisk siiber juba !!!
Tuleks boikoteerida kõiki kliendikaarte. Juba on räägitud kliendikaartide ja ID-kaardi ühendamisest. Kliendikaardiks tehakse ka krediitkaart jm. Sellised asjad viivad lõpuks kiibistamiseni. LHV-pank on see jubedik, kes probageerib, et pangakaart võiks olla ka poe(Selveri) kliendikaart. Ei soovita LHV, pigem välismaiseid väikepanku, sest kodumaise panga toetamine annab kohalikule eliidile palju suuremaid võimalusi manipuleerimiseks.
Tegelikult on nii, et mida kodumaisem ja levinum asi, nt ETK (A ja O, Konsum), seda julgemalt üritab ta inimeste üle võimu ja kontrolli saavutada. Konsumis on praktiliselt kõik asjad hea hinnaga ainult siis, kui kasutad kliendikaarti.
Mõne aasta tagune kogemus:
Olen elektrimees ja maakolkas inimene hädas - pump korrest ära.
Läksin tegin korda. Küsimus palju võlgnen!
Vaatan neid - eakad inimesed, mees invaliid, naine töötu, maamaja aiaga, ei ole töötavat talu.
Seega inimestel raha pole, elavad suust suhu.
Mis ma ikka raha küsin, anna mulle kaks kotitäit supimaterjali.
Mis see on?
No nii kaks kilekottitäit kartulit, kaalikat, kurki,tomatit, sibulat jne.
Üks kottitäis kohe ja teine nädala pärast.
Inimene oli üliõnnelik, et RAHA pold välja käia.
Keetsin sellest kakskorda korraliku suppi. Ja kui ma oleks selle supimaterjali poest ostnud oleks
maksnud kaks korda rohkem kui ma oleks JULGENUD raha küsida.
Nii, et naturaalmajandus.
Insaiderid räägivad, et suured rahatähed korjatakse käibelt ära.
Tehingutele sularahas kehtestatakse lagi, mida tasahilju langetatakse.
Pööblit hakatakse kollitama valeraha hirmuga, nii et rahvas ise nõustub sularahast loobuma.
Postita kommentaar