Eesti keelenõuded Venemaa omadest leebemad
Eesti keelenõuded Venemaa omadest leebemad, nähtub Eesti Päevalehe tänasest artiklist. Eesti välisministeerium tüdines Moskva pidevast kriitikast keelepoliitika karmuse kohta ning lasi teha Eesti ja Venemaa keelenõuete võrdleva analüüsi, mille tulemuste järgi on Venemaa nõuded kohati isegi karmimad.
Analüüsi põhiline järeldus on igal juhul huvitav: Eesti keelepoliitikas pole midagi sellist, mida saaks Venemaa poolt vaadates pidada ahistavaks või diskrimineerivaks. Venemaa nõuab oma riigis samasugust keeleoskust ja pinnib kodakondsuse taotlejaid keeleeksamil karmilt, kirjutab Eesti Päevaleht. Venemaa on Eestit kritiseerinud, et venekeelse elanikkonnaga piirkondades võiks avalikes kohtades olla teavitavad sildid kakskkeelsed, kuid samal ajal on aga Venemaal kohustuslik kasutada riigikeelt riiklikel valimistel ja avalikus teabes, sealhulgas siltidel ja teeviitadel. Venemaal peavad kõik asutused sõltumata omandivormist aruande- ja asjaajamiskeelena kasutama vene keelt, ning selles mõttes on seadus rangem Eesti omast, sest Eestis tohivad mittetulundusühingud ja erasektor kasutada aruandluses peale eesti keele ka kõiki teisi keeli kui nende tegevus ei ole seotud avalike huvide ega tarbijate kaitsega.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
Analüüsi põhiline järeldus on igal juhul huvitav: Eesti keelepoliitikas pole midagi sellist, mida saaks Venemaa poolt vaadates pidada ahistavaks või diskrimineerivaks. Venemaa nõuab oma riigis samasugust keeleoskust ja pinnib kodakondsuse taotlejaid keeleeksamil karmilt, kirjutab Eesti Päevaleht. Venemaa on Eestit kritiseerinud, et venekeelse elanikkonnaga piirkondades võiks avalikes kohtades olla teavitavad sildid kakskkeelsed, kuid samal ajal on aga Venemaal kohustuslik kasutada riigikeelt riiklikel valimistel ja avalikus teabes, sealhulgas siltidel ja teeviitadel. Venemaal peavad kõik asutused sõltumata omandivormist aruande- ja asjaajamiskeelena kasutama vene keelt, ning selles mõttes on seadus rangem Eesti omast, sest Eestis tohivad mittetulundusühingud ja erasektor kasutada aruandluses peale eesti keele ka kõiki teisi keeli kui nende tegevus ei ole seotud avalike huvide ega tarbijate kaitsega.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
0 kommentaari:
Postita kommentaar