Euroopa Nõukogu soovitused Eesti riigile, kas see on nali?

  Nii kummalist uudist, kui seda tänane Eesti Päevaleht on avaldanud, pole olnud võimalik lugeda hiljem kui möödunud 01. aprillil.

Kirjutatakse Euroopa Nõukogu soovitustest Eesti riigile, millised on nii räigelt ebanormaalsed, et hakkad sügavalt kahtlema selliste soovituste reaalsuses. On ju varasemast ajast teada küll-küll olukordi, kus Eesti käsutäitjad kirjutavad siin omadele ette norme ning väidavad, et need tulevad mingitest eurodirektiividest. Kuid pärast selgub hoopis tõde - jaburuse autoriks ja initsiaatoriks on hoopis kohalikud üliusinad ametnikud ja kokkukirjutatud äka ei tulene üldse euronormidest.

Euroopa Nõukoguga on muidugi veel see lugu, et tegemist on institutsiooniga, mis ei ole Euroliidu osa, vaid on veel üks järjekordne ametnike kogunemisekoht, maksumaksja raha kulutamise masin. Üsna sisutu rahvusvahelise organisatsiooni tähendus on enamuse inimeste jaoks arusaamatu nagu ka temast sündiv kasu üksikisikule või riigile. Meenutab see organisatsioon kõige enam poolpoliitilist segu Sotsialistlikust Internatsionaalist ja Kominternist.

Mis soovitustest kirjutab Päevaleht?

Nähtub, et euroametnikud Euroopa Nõukogust on teinud meil Eestis valitseva olukorra kohta süvaanalüüsi ja soovitavad siinsete rahvusvähemuste olukorda parandada.

Esimene küsimus on selles, et keda mõelda rahvusvähemuste all? Kas rahvusvähemus ja vähemusrahvus oleks sellises soovituses üks ja seesama asjapulk? Vahemärkusena märgin, et vähemusrahvusena käsitletakse Eestis vastavalt "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusele" Eesti kodanikke (mitte aga kodakondsuseta isikuid), kes omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga.

Osad soovitused puudutavad mittekodanikke. See on siis neid, kes meie riigi jaoks võõrad on. Ning mõne soovituse kohaselt peavad eestlased ümber vaatama oma rahvuslikke tavasid ja muutma suisa kultuurikeskkonda (ehk keeltki?)

Soovituste osalises loetelus märgitakse muuhulgas, et Eesti kodakondsus tulgu keele­­eksamita, mittekodanikud saagu parteidega liituda, Eesti kohanimedes võetagu kasutusele kirillitsa ja ametlikes dokumentides olgu ka isanimi. Nii et Andrus Karlovitš Ansip, mida te sellest mõtlete?

Eeltoodu olevat aga vaid osa Euroopa Nõukogu soovitustest Eesti riigile, et parandada siinsete rahvusvähemuste olukorda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõiki soovitusi ei ole veel avalikustatud, kuid eri Eesti ametkondades koostatakse neile praegu vastuseid. Avalikuks saavad need tõenäoliselt tuleval aastal. Siiski võib põhilisi ettepanekuid juba praegu nimetada, kuna siseministeeriumi avalikustatud vastused lubavad neist aimu saada, märgib leht.

Inimõiguste instituudi juhatuse liige Merle Haruoja selgitas, et Venemaal on Euroopa Nõukogus suurim esindatus, vene keel on seal ka üks ametlikult kasutatavaid keeli, ning väga suur osa infost, millele tuginedes ettepanekuid tehakse, jõuab sinna Eesti tegutsevate organisatsioonide kaudu, mida võidakse rahastada Moskvast.

Mida arvata kokkuvõtteks?

Juhul KUI sellised pealiskaudsed, totakad ning meie riiklikku enesemääramisõigust ja rahvuslikku identiteeti ründavad soovitused tõele vastavad, siis peab Eesti sellise organisatsiooni liikmelisusest lahkuma. Ja kohe.

Lisaks peaks Eesti tegema mõjusa vastukäigu ja selle teel suurendama hoopis kodakondsuse kaduma kippuvat tähendust riigis. Eesti peaks lõpuks ometigi kehtestama valimisseaduse, mis oleks kooskõlas meie riigi eesmärkide ja põhiseadusega ning oleks ühtlasi selline nagu on see enamikus maailma maades. Selle seaduse põhjal oleks valimisõigus eestis vaid Eesti kodanikel. Selline seadus on nii kodanike, riigi kui ka rahvuse huvides.

Anar Rand
Allikas:http://bhr.balanss.ee/