Tambovi hunt ja Tambovi lammas - kas sõbrad, seltsimehed?

                                Vastulöök ajalehele "Moskovski  Komsomolets Estonia"

  Eestis oleks aeg püstitada mälestusmärk Tambovi tallele e. esimesele julgele (venemaa) "kaasmaalasele", kes otsustas Eestist lahkuda venemaa kaasmaalaste kojukutsumise programmi raames Tambovisse.
Eks mõnevõrra võib ju segadust esile kutsuda mälestussamba subjekt - Tambovi lammas või -talleke, kuid teatavasti olevat Tambovis juba püstitet mälestusmärk Tambovi hundile, seega on konteksti sobivam püstitada siin vastumärk just Tambovi tallele.

Tambovi hunt

Kõnekäänd "Tambovi hunt on sulle seltsimees" (Тамбовский волк тебе товарищ) pärineb vene kriminaalkurjategijate ja nende valvurite žargoonist ning tähendab järsult vaenulikku reageerimist katsetele seada sisse sõbralikke suhteid vestluskaaslasega. Mõttes tähendab see fraas, et "Mina ei ole sulle mingi sõber."

Venemaal on tegemist tihti kasutatava sentensiga. See on sedavõrd kuulus, et 2000 aasta alguses plaaniti hundimonumenti Tambovi linna keskusse.
Siinkirjutaja pole teadlik, kui kaugele jõuti selle mondumendiga ning kas ta on hetkel valmis, kuid plaan oli aus ja selle eksisteerimine on tõenäoline. Seda enam, et tambovlased ise on oma "hundilause" peale nii uhked, et sellest ajendatuna ka muuseumi arendamise (vt. Tambovi hundi muuseum) on ette võtnud.

Tambovi tall

Kas mälestusmärk hundile on valmis ja kuidas kulgevad lood hundimuuseumiga, seda saab peaki ja kindlalt näha-uurida siit pärinev kaasmaalane, kes on venemaa riigiprogrammi raames nõus Eestist venemaale kolima Tambovisse.

Kuivõrd ta on esimene ja ainus, kes valmis minema välja inimkatsete peale - lambukesena tambovi huntide keskele, siis väärib ta kindlasti ausammast. Lisaks väärib ta seda ka seepärast, et meil, eestimaalastel, tuleb au anda nendele vene kaasmaalastele, kes võtavad oma riski ning julguse kokku ja lähevad tagasi ajaloolisele kodumaale. See on eeskuju, mis väärib märkimist.

Tambovi oblastisse soovis minna vaid üks pere, kirjutab venekeelne Delfi.

Tallinnas toimus venemaale vabatahtliku ümberasumise programmi raames presentatsioon, mida viis läbi Tambovi oblasti elanikkonna hõivatuse ameti ülem Mihail Filimonov.

"Välismaa kaasmaalaste vabatahtliku ümberasumise programm Tambovi oblastisse käivitati 2007. aastal.Ja juba sama aasta detsembris saabusid meile esimesed ümberasujad Kõrgõzstan'ist" ütles ta ja jätkas, et tänase päeva seisuga on tema oblastisse ümber asunud 828 kaasmaalast ja lähiajal on oodata veel 1600 inimese saabumist.
"Eestist on paraku saabunud vaid üks pere - seepärast olemegi siin" põhjendas ametnik presentatsiooni läbiviimist Tallinnas.

Filimonov'i sõnul  garanteeritakse ümberasujale tasuta sõit Tambovisse, kolimistoetus 40 000 rubla (ca 1000 €), abiraha 15 000 rubla igale pereliikmele (ca 380 €) ning lisaks kiirendatud vene kodakondsuse saamise võimalust.
Kohalikud võimud annavad lisaks lastega saabuvatele peredele nädalase toiduvaru ning ehitusmaterjale uue kodu remontimiseks 3 000 rubla (ca 76 €) väärtuses.

Algselt paigutatakse ümberasujad spetsiaalsetesse kesustesse, kus nad saavad kuni kolm kuud tasuta elada. Selle aja jooksul peaksid nad leidma endale oma elamise ja töö. Enamus ümberasujatest pidid leidma selle aja jooksul nii töö kui elamise.
Mis puutub kodu soetamisse, siis selles osas märkis ametnik, et väike tellistest majake kuskil külas maksab keskmiselt 100 000 rubla (ca 2 530 €) ning suurema maja kuskil rajoonikeskuses saab 500 000 - 1 000 000 rubla eest (vastavalt ca 12 630 - 25 260 €).

Filimonov rõhutas muuhulgas sedagi, et ümberasujate jaoks on põhiküsimuseks töö ja eluase. Sotsiaalkindlustuse ja -hoolduse probleemistik on teisejärguline.

Kohapeal viibinud ajakirjanikele jäi silma, et presentatsioonil viibis suhteliselt palju ajakirjanikke, kuid asjast huvitatud kaasmaalasi eriti mitte. Täpsemalt öeldes oli kaasmaalasi presentatsioonil kaks. Selelst ka ajakirjanike poolt korraldajatele vastav küsimus. Olukorra põhjenduseks tõid organisaatorid suvise aja ning ilmselt informatsiooni levimise puudulikkuse.

Loomulikult uurisid Delfi ajakirjanikud kohale tulnud kahe inimese käest ka põhjendusi, mis neid sinna toonud oli.

Üks kuulajatest vastas, et tuli infot koguma oma tütre jaoks, kes omale kohta Eestis pole leidnud ja Tambovisse kolimise plussiks olevat asjaolu, et sõit makstakse kinni.
Teine, noorem daam vastas nii: "Eestis on ära tüüdanud need pidevad reformid, nüüd siis veel see viimane - koolireform. Seal [venemaal - BHR] on ilmselt stabiilsem olukord. Ja töö põllumajanduses rahuldab mind täiel määral. Pealegi - ma tahan sealt [Tambovist - BHR] veel edasi liikuda. Kuhu? See on saladus. Ja kui ei meeldi, siis tulen tagasi" oli preili oma lühikeses selgituses konkreetne.

Delfi lugejate tüüpkommentaarid:
Sellele venekeelsele artiklile on saabunud sadade kaupa kommentaare. Toon siinjuures välja vaid mõned iseloomulikumad, mis võimaldavad pisut mõista kohaliku kaasmaalase arusaama antud küsimusest

Keegi White Russian märgib:
"Mina ütleksin nii: peab olema ikka täielik idioot, et sõita Eestist Tambovisse. Kui sõita, siis juba läände.

Keegi evgeni vastab eeltoodud persoonile:
"Pole vaja siin rääkida idiootidest. Jah, noortele on parem läände sõita, kuid nendel, kes üle 50, neil on parem Venemaale minna, seal on kõik kodusem ja tuttavam.

Vahest otsustava vastuse annab ikkagi keegi persoon, kes on oma isiku defineerinud nikiga "ma olen nõus White Russian'iga" (Я согласна с White Russian). Antud kommentaari osas on iseloomulik see, et kirjutaja ise väidab end pärinevat Tambovi kandist. Tegemist on naissoost isikuga.
"Minu vanemad on sealt pärit. Kõikidel minu kooliaastatel saadeti mind koolivaheajal kolmeks kuuks Tambovisse sugulaste juurde. Peale keskkooli lõpetamist sõitsin ma sinna õpetajaks õppima. Seal oli siis võimalik saada hea haridus. Elasin seal 4 aastat (90 aastate alguses - järgnevas kommentaaris lisatud).
Inimesed on seal tõepoolest lihtsamad (avatumad) ja suhtlemisaltimad kui siin. Kõikidel on alati kõigega asja. Kuid on ka teisi momente. Mina, tõeline venelanna, suhtlesin kohalike tambovlastega (paraku) aktsendiga vene keels ja jäin nende jaoks ALATI VÄLISMAALASEKS.

Süüa polnud seal õieti midagi. Normaalset liha sai ainult turult, kuid hinnad olid sellised, et karvad tõusevad püsti. Vorsti ja alkoholi ei soovitaks aga üldse osta. Ei ole seal lihtsalt kvaliteetset toidukraami - kõike tuleb kuidagi nurga tagant hankida. Eritasu eest. Nõukogude aeg õitseb seal täies endises hiilguses.
Aga külad - need on mustad augud.
Ja veel - seadused seal ei kehti. Seal valitsevad kohalikku maailma Tambovi vennad (братки Тамбовские). Meil siin on nagu on, kuid kord on olemas. Ja kui vaja saab kohtus oma õigusi kaitsta. Ma kinnitan, et seal on seadusandluse plaanis täielik tühjus.

Ja kuigi ma elasin seal suhteliselt hästi, ei taha ma sinna enam isegi sugulastele külla minna. Ja seal veel elada!!!
Eestist pärit venelastel ja meie mentaliteediga saab seal ikka väga raske olema. Sealsetel inimestel on täiesti teine kasvatus, maailmavaade ning maailmatunnetus.

Kuid jah, inimene, kes on sealt pärit ja kui ta on tõepoolest pensionieale lähedal, suudab seal ilmselt isegi elada"
Mõni kommentaar hiljem rõhutab ta veel, et Tambovis ei ole võimalik elada inimesel, kellel puuduvad sealsed juured, kes pole ise pärit sealt.

Kas Tambovi hunt ja Tambovi lammas on sõbrad ja seltsimehed?

Ei, nad on kaasmaalased. Soost sõltumata võivad olla ka seltsimehed.

Anar Rand
BHR