RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 4. juuli 2011

MATTI ILVES: TÄNA ON USA ISESEIVUSPÄEV

Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse Ameerika Ühendriikidele. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Ameerika Ühendriikide Kongress 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks.
Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson.
Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Carta'le. (Allikas: siin)
Iseseivusdeklaratsioonis esmakordselt formuleeriti ka põhilised inimõigused: "Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele." See oli kahtlemata inimkonna ajaloos väga tähtis ja pöördeline sündmus.
USA agressiivne välispoliitika, mis muutis riigi maailma politseinikuks hakkas välja kujunema märksa hiljem, alles 20. sajandi alguse paiku. Toon nüüd mõned väljavõtted G. Harry Bennrtt´i raamatust "Ameerika presidendid 1945 - 2000. Hiilguse illusioonid":
"Välispoliitika ning kaitse- ja rahandusküsimused usaldati riigijuhi hoolde, kelle võimu pidi kontrollima ja tasakaalustama Kongress, osariikide ülesandeks jäi tegelda põhiliselt kohalike probleemidega.----
Kuid välissuhted - eriti 1898. aastal puhkenud Hispaania-Ameerika sõda - sundisid McKinleyt kasutama talle kõiki talle antud volitusi ning taastama riigis tugeva presidendivõimu.
Sattunud ühteaegu ajakirjanduse, marurahvuslaste ning Esindajatekoja ja Senati sõjakalt tegelaste surve alla, saatis McKinley 11. aprillil Kongressile teate oma seisukohaga, et rahu jaluleseadmiseks tuleb Ameerika Ühendriikidel sekkuda Kuuba sündmustesse. 19. aprillil andis Kongress tead, et ta toetab persidendi poliitilist otsust igati.
Järgnenud sõda Ameerika Ühendriikide ja Hispaania vahel kestis kõigest mõne kuu...Tapetud oli viis ja pool tuhat ameeriklast...
Roosvelt toetas de fakto Panamas 1903.aasta novembris Columbia vastast ülestõsu, mis sillutas teed kanali ehitamiseks läbi kanali ehitamiseks läbi Panama maakitsuse. Kanal sai valmis 1914. aastal, vahetult enne Esimese maailmasõja puhkemist.----
...saatis Roosvelt 1907. aasta detsembris nimetaväärse osa Ameerika laevastikust ümbermaailmareisile, et teha "tähed ja triibud" nähtavaks kõikjal üle maailma ja demontreerida riigi sõjalist võimsust jaapanlastele, kes himustasid pärast Vene-Jaapani sõda 1904-1905 venelaste üle saavutatud võitu rohkem kui kunagi varem oma impeeriumi valdusi hiina arvel veelgi laiendada.
Woodrov Wilson võttis üle ka oma eelkäijate agressiivse välispoliitika, eriti Kariibi mere piirkonnas. 1915. aastal saatis ta väeüksused Haitile, et kehtestada kontroll vabariigi üle, mis oli jõudnud pankroti ja kokkuvarisemise äärele. 1916. aastal teostati sõjaretk Mehhiko mässuliste juhi Pancho Villa vastu ning 1917. aastal osteti Taanilt 25 miljoni dollari eest Neitsisaared."
Tänapäeval on USA kujunenud põhiliseks Iisraeli agressiivse poliitika toetajaks regioonis ja  Ameerika Ühendriikide poolt algatatud või toetatud sõdu ei jõua enam kokku lugedagi.

0 kommentaari:



Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP