670 - JÜRIÖÖ - 670

23. aprill 1343. a. - harjulased süütasid ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Wittensteini ja Reweli (Paide, Tallinn) linnamüüride taha.

Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat enam allikates ei esine või on need asukohta vahetanud.

Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga. Ja siis asusid eestlased sõjalaagrisse Rävala linna alla. Väidetavalt 10 000-meheline eestlaste vägi asus Reweli lähistele laagrisse.

Kui kogu maa oli nende käes, saadeti Soome, Turu foogti juurde saadikud, kes pakkusid Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Reveli alla jõuda.

Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Wittensteini linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele.

Ülestõus puhkes ka Läänemaal. Liivi ordu sekkus ja eestlastest juhid (kuningad) kutsuti Wittensteini läbirääkimistele, kuid seal tapeti nad relvakokkupõrkes. Seejärel liikus orduvägi kiiresti Rävala alla, et eestlased alistada.

14. mail 1343 toimunud Sõjamäe lahingus Rävala all said eestlased Liivi ordu vägedelt lüüa. Kohale saabus küll ka Rootsi vägi Soomest, kuid oli juba hilja ja nad pidid tagasi pöörduma.

Ülestõus polnud siiski veel maha surutud: juulis puhkes see ka Saaremaal, kus sakslased peagi minema löödi. Alles 1344. aastal korraldas ordu sinna sõjaretke, millega aga samuti veel saarlasi lõplikult ei alistatud. Alles 1345. aastal õnnestus ordul saarlased alistada.

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/