EL sõnum Eestile - kodakondsus kõikidele!
Euroliidu poolt edastatud sõnumi täpsem sisu on selline, et
kõikidele Eestis sündinud lastele tuleb automaatselt kodakondsus anda.
Seda sõltumata sellest, kas lapsed seda tahaksid või mitte, kas nende
vanemad seda tahaksid või mitte, kas Eesti seadused seda tahaksid või
mitte või kas nende laste vanemad on Eesti kodakondsed või mitte.
Nimetatud sõnumi edastajaks on läti verd europoliitik Nils Muižnieks, kes 2012. aastal tekitas furoori oma ettekandega, kus mõistis hukka Soomes valitseva olukorra ja kutsus Soomet üles tugevdama võitlust venelaste, mustlaste ja somaallaste diskrimineerimise vastu.
Niisiis ütles Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Nils Muižnieks kolmepäevase Eesti-visiidi järel, et kõikidele siinsetele mittekodanikest vanemate lastele tuleks sündides kodakondsus anda.
Muižnieks märkis, et Eestis on 1200 kodakondsuseta last, kuid kõigile lastele tuleks sündides kodakondsus anda isegi siis, kui nende vanematel seda pole.
Ka kutsus volinik Eesti valitsust üles keelama laste kehalise karistamise kõigil tingimustel.
Oma sõnades tunneb eurovolinik suurt muret sotsiaalse tõrjutuse ja pikaaegse töötuse pärast Eestis.
«Laste absoluutse vaesuse ja noorte pideva töötusega tegelemine tuleb prioriteetideks seada,» ütles ta.
Muuhulgas märkis eurovolinik Muižnieks, et Eestil tuleb süsteemselt pingutada, et riigis võrdsust tagada. Volinik soovitas võimudel tugevdada ka soovoliniku institutsiooni, et see saaks edukamalt aidata vähemusi ja teisi haavatavaid gruppe.
Väga oluliseks pidas euromees seda, et siinsed töötajad saaksid teadlikuks rahvuslikust diskrimineerimisest ning, et Eesti riik pingutaks pisut rohkem selle nimel, et parandada neid mehhanisme, mille kaudu saaks rohkem, efektiivsemalt ning kiiremini menetlusse anda riigis aset leidva diskrimineerimisega seotud kaebusi.
«On tungiv vajadus suurendada töötajate ja tööandjate seas teadlikkust etnilisest diskrimineerimisest ja parandada kaebuste esitamise mehhanisme,» ütles Muižnieks. Ta lisas, et soovolinik ja õiguskantsler saaksid väga palju ära teha diskrimineerimisega võitlemisel ja uurida majanduskriisi mõjusid inimõiguste olukorrale.
Kõige muu hulgas jagas Muižnieks Eestile ka väikest kiitust, et kohtutasude vähendamise näol tehakse katseid kohtuprotsesside pikkust lühendada, kuid samas pidas eurosõnumitooja vajalikuks rõhutada, et Eestis tuleb parandada puuetega inimeste ligipääsu kohtusüsteemile.
Ainuke asi, millest polnud võimalik siinjuures koheselt aru saada oli see, kas Muižnieks pidas silmas vaimu- või füüsilise puudega inimesi ning kui lähedale kohtusüsteemile peaks näiteks lubama vaimupuudega inimesi?
Kõikide oma vähem või rohkem kummaliste nõudmiste alusena kasutas Muižnieks populismist pakatavaid klassikalisi euroloosungeid - selleks, et tagada hoolivus, võrdsus, demokraatia, õiglus ... võidelda vägivalla ning ebavõrdsuse vastu, kaitsta lapsi ja invaliide, võidelda nende parimate huvide eest ... bla-bla-bla.
Kogu selle jama peale tahaks laulda kunagist kuulsat tudengilaulu, seda pisut ajakohastatuna. "... aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea, paistab viisnurk kollane, otse meie aknasse ..."
Anar Rand
BHR
Nimetatud sõnumi edastajaks on läti verd europoliitik Nils Muižnieks, kes 2012. aastal tekitas furoori oma ettekandega, kus mõistis hukka Soomes valitseva olukorra ja kutsus Soomet üles tugevdama võitlust venelaste, mustlaste ja somaallaste diskrimineerimise vastu.
Niisiis ütles Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Nils Muižnieks kolmepäevase Eesti-visiidi järel, et kõikidele siinsetele mittekodanikest vanemate lastele tuleks sündides kodakondsus anda.
Muižnieks märkis, et Eestis on 1200 kodakondsuseta last, kuid kõigile lastele tuleks sündides kodakondsus anda isegi siis, kui nende vanematel seda pole.
Ka kutsus volinik Eesti valitsust üles keelama laste kehalise karistamise kõigil tingimustel.
Oma sõnades tunneb eurovolinik suurt muret sotsiaalse tõrjutuse ja pikaaegse töötuse pärast Eestis.
«Laste absoluutse vaesuse ja noorte pideva töötusega tegelemine tuleb prioriteetideks seada,» ütles ta.
Muuhulgas märkis eurovolinik Muižnieks, et Eestil tuleb süsteemselt pingutada, et riigis võrdsust tagada. Volinik soovitas võimudel tugevdada ka soovoliniku institutsiooni, et see saaks edukamalt aidata vähemusi ja teisi haavatavaid gruppe.
Väga oluliseks pidas euromees seda, et siinsed töötajad saaksid teadlikuks rahvuslikust diskrimineerimisest ning, et Eesti riik pingutaks pisut rohkem selle nimel, et parandada neid mehhanisme, mille kaudu saaks rohkem, efektiivsemalt ning kiiremini menetlusse anda riigis aset leidva diskrimineerimisega seotud kaebusi.
«On tungiv vajadus suurendada töötajate ja tööandjate seas teadlikkust etnilisest diskrimineerimisest ja parandada kaebuste esitamise mehhanisme,» ütles Muižnieks. Ta lisas, et soovolinik ja õiguskantsler saaksid väga palju ära teha diskrimineerimisega võitlemisel ja uurida majanduskriisi mõjusid inimõiguste olukorrale.
Kõige muu hulgas jagas Muižnieks Eestile ka väikest kiitust, et kohtutasude vähendamise näol tehakse katseid kohtuprotsesside pikkust lühendada, kuid samas pidas eurosõnumitooja vajalikuks rõhutada, et Eestis tuleb parandada puuetega inimeste ligipääsu kohtusüsteemile.
Ainuke asi, millest polnud võimalik siinjuures koheselt aru saada oli see, kas Muižnieks pidas silmas vaimu- või füüsilise puudega inimesi ning kui lähedale kohtusüsteemile peaks näiteks lubama vaimupuudega inimesi?
Kõikide oma vähem või rohkem kummaliste nõudmiste alusena kasutas Muižnieks populismist pakatavaid klassikalisi euroloosungeid - selleks, et tagada hoolivus, võrdsus, demokraatia, õiglus ... võidelda vägivalla ning ebavõrdsuse vastu, kaitsta lapsi ja invaliide, võidelda nende parimate huvide eest ... bla-bla-bla.
Kogu selle jama peale tahaks laulda kunagist kuulsat tudengilaulu, seda pisut ajakohastatuna. "... aga meie maal on hea, muret tundma sa ei pea, paistab viisnurk kollane, otse meie aknasse ..."
Anar Rand
BHR
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
0 kommentaari:
Postita kommentaar