MATTI ILVES: KAS EUROOPA LIIT JUHITAKSE SÕJANI?

Euroopa Liidu suured juhid on ähvardanud meid sõjaga, hiljuti tegi seda teatavasti Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy, kui EL-u rahvad ei nõustu suurema integratsiooniga, ehk föderatsiooniga või Euroopa Ühandriikidega.

Juhid-komissarid Euroopa Komisjonis aga ei taipa, et nii nad tegelikult võivadki juhtida liidu Euroopa järjekordse sõjani. Miks siis nii? Aga seepärast, et see imperjaalne süsteem muutub siis liiga keerukaks ja selle käigushoidmiseks ei jätku emam vahendeid.
Võtame või tohutu ametmike armee mida Brüssel on sunnitud ülal pidama - 55 000 ametnikku, neist 33 000 Euroopa Komisjonis. Need aga kõik vajavad üliheldeid palku, et kindlustada lojaalsus liitriigile ja selle juhtidele. Samuti toodavad need ametnikud - õigustamaks olemasolu - tohutult paberipahna igasuguste direktiivide, korralduste ja seadustega, mis on kõik osariikidele vaieldamatuks täitmiseks.
See aga omakorda sunnib osariike ka ülal pidama ametnikke, kes ülalt tulevaid korraldusi jälgivad, täidavad ja nende täitmist allpool kontrollivad. Lõpus muutub selline süsteem lihtsalt juhitamaatuks ja hävitab iseenda. Selline ülalt juhtimine, ka kõige väiksematemate asjade puhul, mida saaks otsustada osariikides äratab riikides teravat rahulolematust ja vastuhakku keskvalitsusele.

Hästi kirjutab John Casti raamatus "X-sündmused. Kõige kokkuvarisemine": "Kriisihetk saabub, kui me taipame, et ühiskonnad peavad pidevalt lahendama probleeme, et nad saaksid kasvada. Probleemide lahendus aga nõuab aina keerukamaid struktuure. Lõpuks saabub hetk, mil kõik ühiskonna ressursid kuluvad lihtsalt süsteemi käimashoidmiseks. Sel hetkel tabab ühiskonda keerukuse ülekoormus, mis tähendab, et uute probleemidega toimetulekuks pole enam ühtki vaba vahendit. Kui tekkib järgmine probleem, ei suuda süsteem seda lahendada, sest ei saa enam keerukamaks muutuda. Seega kukub süsteem kiiresti kokku X-sündmuse tagajärjel.
Mõnikord on X-sündmuseks majanduslik krahh või poliitiline revolutsioon, kuid sageli on ühiskonna liigsest keerukusest vabastanud sõda - väike või suur, kodu- või välissõda. Pärast sõda saab üles ehitada tunduvalt madalama keerukusega ühiskonna. Üheks näiteks võib tuua kuulsa Rooma impeeriumi allakäigu ja languse."

E Liitu juhitakse aga jätkuvalt üha keerukama süsteemi poole ja juba lähemas tulevikus saabub aeg, kus pole raha sellise bürokraatliku süsteemi ülevalpidamiseks ja meid ootab ees kas revolutsioon või mis veel hullem - Euroopa suur sõda. Probleeme ei aita siin lahendada väikesed välissõjad, millest USA ja NATO juhtimisel pea kõik osariigid juba osa võtavad.

Siiski on olemas ka rahulik alternatiiv, aga EL-u juhid jätavad selle kasutamata kas teadmatusest või tahtlikult - see on lõdvendada tihedaid sidemeid mis on loodud kaasajooksuga üleilmastumisega ja E Liidu ehitamisega.