RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 22. mai 2013

Eesti tegi õigesti, et tõlk Omarile asüüli ei pakkunud


Muidugi võiks Eesti kõigile neile miljonitele asüüli pakkuda, kes kardavad, et nendega võib kunagi tulevikus midagi halba juhtuda. Näiteks kogu Atlandi ookeani ranniku võiks siia evakueerida, sest neid ähvardab pidevalt tsunami oht (ja meiegi oleme vastutavad maailma kliima muutumise eest!). Ja Kaliforniaski ei jää uus laastav maavärin tulemata - võimalikud tulevikuohud ähvardavad paljude elusid ja me saaksime neid Eestisse kutsudes paljud neist päästa. On väga egoistlik, kui me aitame vaid neid, kes on mingil määral meid või Natot (mille liige me oleme) aidanud. Elu on neil ju kõigil ühte viisi ohus. Juba meie president teeb inimestel vahet. Kui Afganistanis plahvatavad pommid ja sureb mitukümmend inimest, siis meie president ei saada isaaklastele kaastundeavaldust. Nüüd kui USA-s tappis pomm kolm inimest, siis meie president koheselt saatis oma avalduse. Millest see siis kõneleb? Inimeludel on järelikult Läänemaailmas ja kolmandates riikides erinev väärtus. Järelikult pole ka Omari elu samapalju väärt, kui valgel inimesel.

Tõlk Omar on täikasvanud mees, kes teadis mis töölepingule ta alla kirjutab ja mis tööd ta teeb. Selle töö eest sai ta ka tavalisest afgaanist mitmeid kordi suuremat palka. Elu oli ilus. Aga nägu ütleb laulusalmgi, et "kord iga pidu saab otsa, pillimehel otsa lõppeb ramm..", nii on ka Omaril "pidu" läbi ja aeg vaadata, mis tööd ta siis hea raha eest tegi ning mis on selle hind. Eks mees teab, mis mees tegi. Tegu pole ju lapsega, vaid täiskasvanud mehega. Vaadates Eesti kommentaariumeid, siis jääb küll mulje, et meie inimesed ei anna üldse aru, millega tegu. Tegu oleks nagu mingi vääramatu õnnetuse läbi kannatada saanud lapsega, keda peaks aitama. Aga sellest on asi ikka väga kaugel!
Me teame ajaloost, et Nõukogude Liidu sõjavägi purustas 10-aastase sõjaga Afagnistanis igasuguse riikliku- ja infrastruktuuri. Tulemuseks oli see, et erinevad hõimud ja jõugud hakkasid teineteisega võimu nimel võitlema, ja rahva tahe ei huvitanud neist eriti kedagi, kõige rohkem ehk Põhja-Allians eesotsas Ahmad Shah Massoudiga. Võitis aga Taleban, kes sai tugevat toetust välismaalt (eriti Pakistanist ja Saudi Araabiast). Edasist teame väga hästi. Taliban kehtestas äärmusliku islami, kinod ja muusika keelati, naised sunniti kotiriidesse ja neil keelati koolis käimine, tavakoolid kadusid, ihunuhtlus ja surmanuhtlus määrati kiiresti, kes taliibide arvates islamit kuidagi solvasid jne. Hakati toetama ka rahvusvahelist terrorismi (mis kahjuks ei olegi USA väljamõeldis siin ideaalmaailmas, kus kõik inimesed on nii ilusad ja head. Paraku ei ole!). Viimaks ähvardati teisi riike ja toetati nendevastaseid terroriakte. Maailma üldsusele see ei meeldinud ja Nato tuli oma vägedega aitama neid Afganistani üksusi, kes sõdisid taliibide vastu. Piltlikult oli tegu sarnase skeemiga, nagu oli meie oma Eesti Vabadussõja ajal, mil inglased (ja ka teised) tulid appi Eesti vägedele, et sõdida üle poole Eesti vallutanud Eesti Töörahva Kommuuni vägede vastu (mis sai ka välismaalt abi). Kas me võime nüüd neid inglasi okupantideks nimetada? Arvan et mitte, pigem täname neid. Laias-laastus toimus see ka Afganistanis, kui Nato läks taliibide vastastele appi. Kordan, et rahvas ei ole kunagi Talibani võimule valinud, rahvale ei meeldi äärmusislam.
Omar oli taliibide vastane juba varem, muidu ta poleks Natoga kööstööle asunud. Lepingu kõigi tõlkidega tegi Suurbritannija. Võitlus käib ju selle nimel, et Afganistanis pääseks ükskord võimule mingigi rahva tahe, et koolid ja normaalne elu taastataks. Omar peaks selle eest seisma ja seda saab ta kõige paremini oma kodus teha. See et ta oli tõlk, on kena, kuid nüüd vajab tema kodumaa teda kusagil mujal. Temasuguseid on palju. Enamus Afganistanist on siiski tänaseks juba vaba ja Afganistanis on piirkondi, kus taliibide mõju praktiliselt polegi. Nüüd on otsustav seis ja Afganistan vajab igat oma pega ja tütart.
Kuid kui Omar on otsustanud, et ta ei soovi enam oma kodumaal elada, siis kindlasti on ta oma heast tõlgi palgast piisavalt kõrvale pannud, et emigreeruda mõnda muusse riiki. Näiteks võiks ta kolida Indiasse, kus miljardilisse rahvamassi on väga kerge ära kaduda. Sobivaid ja talle koduseid islamimaid on teisigi. Edu talle! Siia võõra kultuuri sisse Euroopasse ei ole tal sugugi hea ja kodune tulla. Liiga kauge ja külm kant.
Palju räägitakse täna paralleelides, et eestlased põgenesid ka 1944 vabasse maailma ja neile anti asüüli, miks Eesti ei ole täna sama vastutulelik teiste suhtes. Aga need on võrreldamatud olukorrad. Eestlased põgenesid tollase maailma suurima totalitaarse riigi ja selle hiiglasliku terroriaparaadi eest. Ja nad põgenesid oma rassi ja oma kultuuriruumi sekka. Nad ei läinud Aafrikasse, Aasiasse või mujal teise kultuuriruumi ja rassi sekka. Enamus neist läks immigrantide riikidesse nagu USA, Kanada, Austraalia.
Tänapäeval tikuvad aga millegipärast just neegrid, asiaadid ja moslemid kõik Euroopasse ja valge rassi sekka. Pole siis imestada, et valge rass hakkab iseenda ja oma kultuuri eksistentsi pärast muretsema. Immigratsioon peaks olema ikka taktitundeline ja arvestama inimese rassi ja kultuuriliste erinevustega. Nii on ka Omaril kõige sobivam emigreeruda mõnda teise islamiriiki.
Eestis on aga niigi üle 30% muulasi (mitteeestlasi), kellede arv hakkab peagi kasvama, kui EL võtab vastu seaduse, et kõik EL-i saabuvad immigrandid tuleb jaotada võrdselt kõigi liikmesriikide vahel. Mis siis saab? Tallinnas juba on eestlasi ja mitteeestlasi pooleks ja me teame, et seal valitseb sisuliselt muulaste partei. Kui muulaste arv Eestis aina kasvab ja kui me ise seda kasvatame (ka kõiki maailma õnnetuid siia varjule tuues), siis on paratamatus see, et Tallinna mudel laieneb kogu Eestile. Muulased hääletavad muulasi toetava erakonna poolt, aga eestlaste hääled killustuvad ülejäänud paljude erakondade vahel. Kogu Eestit hakkab valitsema muulaste partei ja siis pole eestlastel enam midagi head oodata. Siis polegi enam eestlastel kohta, kus oma kultuuri, keelt ja riiki edendada. Siis oleme vähemus omaenda maal ja seadusi (mis on täitmiseks) teevad muulased ja nende hääli püüdvad eestlased. Kas me seda tahamegi?
 

1 kommentaari:

Anonüümne 22. mai 2013 19:14  

http://via-midgard.info/news/in_midgard/o-chelovechine-v-torgovle.htm
olukord maailmas

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP