Ka roheliste erakond otsustas astuda ühte paati rahvuslike huvide kaitsjatega.

On nüüd ka roheliste erakond astunud sinna poole barrikaade, kus asuvad konservatiivid, VIK ja paljud teised tuntud ning tunnustatud poliitikud ja arvamusliidrid. Sellel poolel asub mitteametlikel andmetel ka enam kui 70% meie kodanikest. See on nende eestimaalaste seltskond, kes seisavad taandumatult rahvusliku eneseväärikuse ning riiklike huvide kaitsel.

Teisele poole barrikaade jäävad loomulikud vastased nagu keskerakondlased ja eelnimetatust välja kasvanud sotsid ning kuhu vene-eesti piiriafääri abil on ennast paljastavalt asetanud ka Keskerakonna euroliidu sõsarpartei - Reformierakond.
Kõige uskumatum malend sellel mustade malendite figuuride seas on siiski varasemalt isamaaliste aadete eest võidelnud kuid nüüd rahvuslikud ja rahvus-riiklikud huvid lõplikult reetnud kunagiste isamaalaste ja populisminoorsoo elik respublikaanide ühendus IRL.

Aga rohelised on täna rääkinud.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on arvamusel, et piirileping Venemaaga tuleb allkirjastada alles siis, kui Eestile olulised piiriga seotud küsimused on õiglaselt ja heanaaberlikult lahendatud, vahendas Delfi.

See seisukoht on väga lähedane teiste rahvuslike ja konservatiivsete poliitiliste ringkondade vaadetega.

Eriti oluliseks peab erakond õiglast ressursijagamist nii Narva jõe hüdroenergia kui merealade osas, teatas erakonna esimees Aleksander Laane.

„Eesti suurim potentsiaalne hüdrovõimsus asub Narva jõel, mida me praegu kasutada ega kontrollida ei saa,“ märkis Laane. „Enamgi veel – õnnetus või väikegi mäng veehoidla lüüsidega, mille tööd kontrollib praegu ainult Venemaa, võib nii tahtlikult kui tahtmatult uppi paisata kogu meie põlevkivil põhineva energiatootmise. Piisab väikesest veetaseme langusest ja kivipõletamisel põhinevad jaamad seiskuvad jahutusvee puuduse tõttu. See näitab veelkord meie valitsuse valitud energiapoliitika vildakust,“ selgitas Laane.

Üldine rahvusvaheline tava on, et riigid jagavad piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde proportsioonidest. Narva veehoidla veest pärineb 1/3 Eesti jõgede valgalalt, mistõttu peaks vähemalt 1/3 Narva jõe hüdrovõimsustest kuuluma Eestile. Ivangorodi hüdrojaama võimsus on umbes 150 MW, millest Eesti osa võiks olla vähemalt 50 MW, Venemaa suuremeelsus lubaks aga kindlasti kokku leppida ka võrdse jagamise. Kontroll jaama töö ja veeressursi üle peab olema heanaaberlikult kahepoolne, arvavad rohelised.

„Küsimusi tekitab ka väidetav 1000 ruutkilomeetri merealade ja sealsete kalavarude kergekäeline loovutamine,“ tõdes Aleksander Laane.

Rohelised leiavad, et enne kui kõik pole kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud. Eesti huve mittearvestav ja kiirustav piirileppeprotsess tekitab kahtlusi, et on olemas veel mingid varjatud huvid ja kokkulepped.

"Ja kui heas tahtes kokku leppida ei õnnestu, tuleb piirilepingu temaatika sedasorti pildil hoidmist hinnata kui Eesti-sisese tüli tekitamise katset," lõpetas Laane.

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/