RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 15. mai 2013

Tõde euroarmastusest Euroopas

Kas Eesti asub Euroopas? Klassikaline kiiksuga küsimus.

Loomulikult asub. Geograafilises mõttes suisa Euroopa keskel - täiesti tsentrumis. Tõsi on samas see, et poliitilises plaanis tahetakse meist mingil põhjusel ida-eurooplast teha, kuid fakti see asjaolu ei väära, et Euroopa keskel me asume.

Aga kas eestlased mõtlevad nagu Eurooplased? Tõenäoliselt mitte. Seda juhul kui uskuda kohalikku peavoolumeediat, kes endiselt laulab sünnilt vigasele euromajandusele ja loomult haigele eurobürokraatiale hosiannat ning kinnitab ühtlasi, et Euroliidu toetus on eestlaste seas üle 70%.

Siinkirjutaja on samas veendunud, et kui eestlaste ette seada valik ilma täiendavate võimalusteta - kas Euroliit (isegi Euroopa Föderatsioon) või vene föderatsioon, siis on vastus õige ja see 70% piir samuti. Kuid praegune Euroliit, mille veel kehtiv heaolu on välja teenitud varasemate "koletuslike, ebademokraatlike ning kurnava" kapitalismi abil NING mida samas püütakse toimivana hoida laenamiste ja ebaloogiliste sotsiaalprogrammide abil - selle toetamine on kui pimeda inimese toetus 3D kinole.

Euroopa sotsiaaldemokraatlike traditsioonide abil üles ehitatav õpitud abituse ühiskond ei ole jätkusuutlik ning vajub põrmu iga kainelt argumenteeritud majandusmudeli ees.
Praktiline tulemus on see, et Euroopa majandusmudel viib selles elavate riikide ökonoomika maailma vaesemate riikide hulka, mööda tuhisevad nii ameeriklased kui asiaadid. Ka aafriklased põrutaksid mööda, kuid nende möödumist eurooplastest takistavad veel (õnneks?) riiklikud-poliitilised traditsioonid, mis on euroopa kolonisaatorite poolt ära mürgitatud - seega loomulike ja mõistlike ning kohalikesse oludesse passivate traditsioonide puudumine. Aafriklased ei oska ega saagi kunagi oskama elada euroopalikust poliitkultuurist pärinevate sundväärtuste järgi.

Tänane Euroopa on aga see, kus kriisiks nimetatud olukord on vapustusi põhjustamas. Samas on ammu selge, et tegemist pole mingi kriisiga selle tavapärases tähenduses vaid paljude asjaolude kokkusattumise poolt põhistatud tavaline UUS elu, millega eurooplased peavad lihtsalt harjuma. Seda seni, kuni püüdlikult jätkatakse Euroopas sotsialismi ehitamist, mis püsib elus vaid laenudel/tarbimiskasvul ja sotsiaal-populistlikul poliitikal, millel tulevikku olla ei saa. Ehk siis seni kuni püsib ebatehnokraatlike poliitikute ja pangadusoligarhide sümbioos-elu, mis toitub rahatrükkimisest.

Tuleviku jaoks on seega kasulik fikseerida tänase päeva olukord suhtumistes eeltoodusse.

Nagu öeldud - Eesti elanikud toetavad-toetavad-toetavad, kui peavoolumeedia ei valeta. Mujal Euroopas on olukord suisa vastupidine.

Prantsusmaa sotsialistliku valitsuse võimulolemise kuude olulisemaks tulemuseks on see, et toetus Euroliidule on langenud riigis enneolematult madalale tasemele. Värske uuringu valguses usub 77 protsenti, et majanduslik integratsioon on olnud Prantsusmaale kahjulik. Enne sotsialistide võimule tulemist toetas aga 60% prantslastest euroliitu.

«Mitte üheski teises Euroopa riigis ei levi pessimism ja lootusetus [ELi suhtes] nii kiiresti kui Prantsusmaal,» järeldab Pew uuring, mille käigus küsitleti ligikaudu 8000 isikut kaheksas ELi liikmesriigis.

On samas tähelepanuväärne, et samal ajal Euroliidu kui institutsiooni vastaste hulk on Euroopas tõsises kasvusuunas, siis ühisraha ehk EURO vastaste hulk on väike. Ülekaalukas enamik küsitletutest pooldas ühisraha kasutamist Euroopas.

Britid hakkavad hääletama Euroliidust lahkumist

Briti konservatiivid teatasid, et avaldavad peagi seaduseelnõu, mille alusel viiakse 2017. aastal läbi rahvahääletus otsustamaks, kas Ühendkuningriik peaks jääma Euroopa Liidu liikmeks või ühendusest välja astuma.

Liberaaldemokraadid ja leiboristid on konservatiivide algatust aga suure kära ja müraga kritiseerinud.

Briti välisminister William Hague ütles BBC-le, et eelnõu asjus antud lubadus oli "tõestus meie pühendumusest rahvahääletusele". Ta keeldus vastamast küsimusele, kuidas ta rahvahääletusel hääletaks, kuid kinnitas, et on "kindlasti euroskeptik".

Peaminister on lubanud pidada EL-iga läbirääkimisi Ühendkuningriigi ja ühenduse suhete kohta ning korraldada enne 2017. aasta lõppu rahvahääletus, kui konservatiivid järgmised valimised võidavad. Paljud tema erakonnakaaslastest parlamendiliikmed tahavad aga, et rahvahääletus toimuks varem või et vähemalt seda sätestav eelnõu esitataks parlamendile.

Kuid eestlased?
Nagu eelpool juba öeldud, et kui uskuda kohalikku peavoolumeediat, siis meie jätkuvalt toetame-toetame-toetame Euroopa liitu kõikides tema halbades ilmingutes.

Anar Rand
 

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP