KAITSEME EESTI RIIGI TERVIKLIKKUST TALLE SÜNNIGA ANTUD KUJUL NING HOIAME SEDA EESTI RAHVA TULEVASTELE PÕLVEDELE!!!

Langenud Vabadusvõitleja Päeva

XVII aulakonverentsist osavõtjate

pöördumine Eesti Vabariigi kodanike ja rahvusvahelise üldsuse poole



Eesti riigi võimukandjate kohustusest ja vastutusest riigi terviklikkuse säilitamisel

ja kodanike õiguste kaitsel



Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kodanike kohuseks kaitsta oma riiki ühes tema oluliste tunnustega igasuguse teda kahjustava tegevuse eest, ükskõik kelle isikus taoline ründetegevus ka ei väljenduks. Riigi üheks vältimatuks tunnuseks on tema maa-ala ehk territoorium. Põhiseadusliku korra kaitsel on kodanikud õigustatud võtma tarvitusele milliseid tahes õiguspäraseid abinõusid.

Langenud Vabadusvõitleja Aulakonverentsist osavõtjad väljendavad muret ja nördimust Eesti Välisministri, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu (olulise osa selle liikmete näol) ja kohati mõne muu volitatud võimuasutuse ning paljude ametiisikute järjekindla tegevuse üle Eesti Vabariigi maa-ala Põhiseadusega sätestatud (s.t. 1920.a. Tartu Rahulepingus ettenähtud) ulatuse eiramisel ning sellel maa-alal asuvate Eesti kodanike ja muude isikute, samuti anastatud aladelt välja rändama pidanud isikute varaliste ja muude isikute trotsimisel, samuti Petserimaad ja Eesti-Ingerit õigusvastaselt valdava riigi ambitsioonide poputamisel.

Eesti riigi sünniga saadud ja 2.02.1920. Tartu rahulepinguga kinnitatud Eesti maa-ala ulatuse kärpimine on vaieldamatult otseseks ründeks Eesti riikluse vastu. See on Eesti Riigi lõhkumine nii füüsilises, õiguslikus kui ka vaimses mõttes, kuna Eesti maa-ala õiguspärane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ulatus on tervikpildina hoidnud Eesti rahvast lootusrikkal arenguteel ja väljavaatel Eesti riigi ja rahvuse alleshoidmisele läbi aegade (nagu näeb ette Põhiseaduse sissejuhatus), innustades kodanikke oma rahvusele ja riigile pühenduma. Meie kohuseks on pärandada see põhiseaduslik ja laiemalt riigiõiguslik tervik tulevastele põlvedele.

Eesti mitme võimuasutuse ja ametiisiku õigusvastase käitumise seniseks tipuks on saanud Moskva piirilepingu (Putini-Paedu Pakti) sõlmimine ja väljakuulutamine aastal 2005.

Üksnes teise riigi võimuasutuse (parlamendi) käitumine hoidis tookord [ära] Eesti õiguspärast maa-ala lõhkuva rahvusvahelise dokumendi jõustumise.

Ometi on põhiseaduslikku korra suhtes põlglikku seisukohta viljelevad Eesti võimuesindajad asunud ette valmistama järgmise piirilepingu või kokkuleppe sõlmimiseks naaberriigiga, mille eesmärgiks on Tartu rahulepingu õigusjõule lõputegemine Petseri Maakonna ja Eesti-Ingeri väljaarvamise mõttes Eesti Riigi koosseisust (ja tegelikult ka mitmes muus Eesti kodanikkonnale olulises mõttes).

Okupatsioonist tulenenud haldusjoone põlistamisega Eesti Vabariigi idapiirina kiidavad sedasi talitavad Eesti võimuasutused ja ametiisikud punase okupatsiooni ja anneksiooni, mille osaks oli Petserimaa ja Narva-taguse anastamine, tagantjärele heaks, sülitades niiviisi vabaduse märtrite mitme põlvkonna, kaasa arvatud rahvussangarite Julius Kuperjanovi ja Jüri Kuke mälestusele, ning mõnitades praegu anastatud aladel, aga ka sisemaal elavaid kodanikke.

Nõuame, et mistahes rahvusvaheliste dokumentide sõlmimisel lähtuks riigi esindajad üksnes Eesti põhiseaduslikust korrast, eesti rahva tarvidusest turvalise tuleviku järele ja kodanike võrdsusest õiguskorra ees.

Eriti vajalik on õigusvastaselt võõrandatud omandi tagastamine Petserimaal ja Eesti-Ingerimaal kooskõlas Eesti õiguskorraga, sõltumata õigusjärgsete omanike või pärijate praegusest asukohast või nende kodakondsusest. Nende inimeste õigus omandi tagasisaamisele ei muutu seoses nimetatud alade kavatsetava väljaarvamisega Eesti riigi koosseisust. Nende inimeste õiguste eest vastutab ka edaspidi Eesti riik.

Leiame, et täiesti lubamatu ja häbiväärne on neilt Venemaale loovutatavatelt aladelt pärit Eesti kodanike alandav kohtlemine Eesti enda ametiasutuste ja ametiisikute poolt. Nimetatud piirkondades ikka veel jätkuva okupatsiooni ja anneksiooni tõttu pole paljudel sinna alles jäänud põliselanikel praktiliselt võimalik olnud oma Eesti kodakondsust tõendada ega dokumenteerida.

Vabariigi Valitsus on kohustatud Eesti riigivõimust ja territooriumist meelevaldselt äralõigatud Eesti Vabariigi aladel elavatele kodanikele võimaldama nende põhiseaduslike õiguste täitmist. Täiesti lubamatu oleks tunnistada kodakondsus kustunuks mingil muul alusel peale Vabariigi Valitsusele täiskasvanu eas esitatud vormikohase isikliku avalduse, mille puhul on tõendatud kõrvalise surve puudumine.

Nõuame riigi välispoliitikutelt, diplomaatidelt ning muudelt Eesti kodanikkonda esindama volitatud ametiasutustelt ja isikutelt põhiseadusliku korra ranget järgimist ning Eesti rahvuslike huvide ja kodanike õiguste tegelikku kaitset.



Konverentsi juhatajad Märt Kunnus ja Rein Vanja

Tartu Ülikooli aula,

24. märts 2013